Eesti tankitõrjekraavid Ukraina omadest väiksemad, kuid eksperdid kiidavad

Eesti kagupiirile Venemaaga on kahe kuuga kaevatud kümme kilomeetrit tankitõrjekraave. Ehkki need jäävad alla Ukraina Harkivi lähistel nähtavatele kaitserajatistele, pälvivad Eesti kaevised siiski positiivset hinnangut.

Eesti kaguserva, vastu piiri Venemaaga, on viimase kahe kuuga kerkinud ligi kümme kilomeetrit tankitõrjekraave. Kaitserajatised on saanud tähelepanu nii kodumaalt kui välismaalt, kuid nende mõõtmed jäävad selgelt alla Ukrainas nähtavale.

Ukraina kogemus paneb mõõtma

Võrdluseks sobib eriti hästi Ukraina suuruselt teise linna Harkivi ümbrus, kus Venemaa on püüdnud korduvatele pealetungidele toetuda, seni aga tulutu tulemusega. Seal ehitatud kaitseliinid on mahult ja ulatuselt tunduvalt muljetavaldavamad kui Eesti praegused rajatised.

Ometi ei tähenda see, et Eesti kraavid on mõttetud. Kaitsespetsialistid on rõhutanud, et iga lisasamm territoriaalkaitse tugevdamisel loob vastasele takistuse, mis aeglustab võimalikku sissetungi ja annab kaitsjatele väärtuslikku aega reageerimiseks.

Algus suuremale plaanile

Kümme kilomeetrit on alles algus laiemast plaanist tugevdada Eesti ida- ja kagupiiri kaitset. Eksperdid märgivad, et tankitõrjekraavide ehitamine on üks osa mitmekihilisest kaitsekontseptsioonist, mille eesmärk on muuta Eesti territoorium vastasele võimalikult kulukaks sihtmärgiks.

Eesti kaitserajatiste ehitamine toimub ajal, mil kogu NATO idatiib tegeleb aktiivselt oma kaitsevõime tugevdamisega, tuginedes õppetundidele, mida pakub Ukraina sõja kulg.