Eesti täitub spaadega, aga kas turiste ikka jätkub kõikidele?

Eesti omavalitsused on aastaid soovinud turismi arendamiseks eelkõige spaasid, kasutades selleks eurorahastust. Küsimus on, kas riik suudab täita kõik rajatavad spaad piisavalt külastajatega, et investeering end ära tasub.

Eesti spaaturism on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, omavalitsused on eurorahastuse toel rajanud ühe spaa teise järel, lootuses meelitada kohale nii kohalikke kui ka välisturiste.

Visit Estonia töötajad on täheldanud selget mustrit: kui omavalitsustelt küsida, mida nad turismi arendamiseks teha tahavad, kõlab vastus peaaegu alati ühtmoodi. Esimene valik on spaa. Teine valik on samuti spaa.

Turism on olnud eurorahastuse prioriteetne suund ja üks Eesti majanduse potentsiaalseid vedureid. Arvutuste kohaselt peaks üks turismi investeeritud euro majanduses mitmekordselt tagasi tulema.

Samas tekib küsimus, kas soojas vees lõõgastujaid jätkub kõikidesse rajatavatesse spaadesse. Eesti suvi on lühike ja hooajalisus suur, talvel ja sügisel tuleb teenida tulud, mis kataksid ka vaiksemate kuude kulud.

Spaade pooldajad toovad välja, et just pikad ja pimedad õhtud on argument aastaringseks külastatavuseks: niiske soojus ja veemõnud pakuvad energiat ka novembrikuus, mil rannad külmad ja loodusvaatamiseks tingimused kehvad.