Eesti täiskasvanute rasvumisnäitajad tõusid Euroopa tippu

Eurostati 2025. aasta andmete kohaselt on Eesti Euroopa Liidu riikide seas rasvunud täiskasvanute osakaalult viiendal kohal. Üle poole Euroopa elanikkonnast on kas rasvunud või ülekaalulised.

Eesti täiskasvanute seas on rasvunute osakaal märkimisväärselt kõrge, asetades riigi Euroopa Liidu võrdluses viiendale kohale. Värskete Eurostati 2025. aasta andmete kohaselt on Eestis rasvunud 22,0 protsenti täiskasvanutest, kelle kehamassiindeks (KMI) ulatub 30 või kõrgemale.

Eesti edestavad rasvumise poolest vaid Malta (26,6 protsenti), Läti (24,6 protsenti), Soome (23,2 protsenti) ja Iirimaa (22,1 protsenti). Euroopa Liidus tervikuna on rasvunud 16,3 protsenti 18-aastastest ja vanematest inimestest. Statistika näitab, et olukord on vastupidine Itaalias, Kreekas ja Rumeenias, kus rasvunute osakaal on Euroopa madalaim, jäädes alla 13 protsendi.

Ülekaalulisuse ulatuslik levik

Rasvumine on vaid osa laiemast terviseprobleemist, kuna veel 35,4 protsenti Euroopa elanikkonnast kuulub ülekaaluliste kategooriasse, kelle KMI jääb vahemikku 25 kuni 30. Kokkuvõttes on seega enam kui pool Euroopa täiskasvanud elanikkonnast kas ülekaalulised või rasvunud.

Sooline võrdlus näitab selgeid erinevusi: mehed on rasvumise ja ülekaalulisuse osas haavatavamad kui naised. Meestest oli rasvunud 17,4 protsenti ja ülekaalulisi 41,9 protsenti. Naiste puhul olid vastavad näitajad 15,3 ja 29,3 protsenti. Alakaalulisus seevastu on sagedasem naiste (2,9 protsenti) kui meeste (1,0 protsenti) seas. Normaalkaalus on 46,4 protsenti Euroopa täiskasvanutest.

Tervise Arengu Instituudi varasemate analüüside kohaselt ulatub Eesti täiskasvanute ülekaalulisuse määr veelgi kõrgemaks, ulatudes üle 60 protsendi. Ekspertide hinnangul ei puuduta see trend vaid üksikisiku tervist, vaid tekitab pikaajalist survet ja lisakulusid kogu ühiskonna tervishoiusüsteemile.