Eesti taimekaitsjad on kõrgendatud valmisolekus: neli võõrliiki ohustavad kohalikke metsi

Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistid jälgivad teravdatud tähelepanuga nelja agressiivset võõrliiki, mille levik Eestisse tooks kaasa ulatuslikku kahju metsadele ja aedadele. Ennetustööna on idapiirile ja olulistesse sõlmpunktidesse paigaldatud 90 püünist.

Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistid jälgivad praegu teravdatud tähelepanuga nelja agressiivset võõrliiki, mille levik Eestisse tooks kaasa tõsiseid kahjustusi nii metsadele kui ka koduaedadele. Need organismid jõuavad riiki peamiselt rahvusvahelise kaubanduse ja reisiliikluse kaudu, olles osa ligi 500-liikmelisest ohunimekirjast.

Jälgimise all on 90 püünist

Ülle Metsmann, Põllumajandus- ja Toiduameti nõunik, rõhutas vajadust keskenduda eelkõige kaubavedude kontrollile. „Territooriumid piiripunktide ümber on kõrgendatud riskiga tsoonid, kus peame regulaarselt kontrollima puid ja paigaldama spetsiaalseid püüniseid,“ selgitas ta. Eesti on idapiirile ja suuremate maanteede äärde paigaldanud 90 kleepuvate pindadega lõksu, mida vahetatakse paarinädalaste intervallidega.

Üks peamisi murekohti on Kirde-Hiinast pärinev saare-saleedik. See pisike mardikas on end juba sisse seadnud Ukrainas, Ungaris ja Slovakkias, levides jõudsalt ka Peterburi lähedal. Kuna putukas on võimeline lendama, on tema jõudmine Eesti territooriumile vaid aja küsimus. 1,4 sentimeetri pikkune mardikas närib end puu koore alla, lõigates läbi mahla liikumistee ning kuivatades puu kiiresti.

Riskid transpordisektoris

Teine suurem oht on jaapani kärsakas, kes eelistab toituda viinapuude, õunapuude, vahtrate ja rooside õitest. Putukas kasutab liikumiseks tihti lennukeid, peitudes nende kaubaruumidesse, mistõttu on lennujaamade ümbrus pideva seire all. Talveks aga poeb see mardikas mulda, kus tema vastsed asuvad hävitama taimede juuri ja kahjustama rohumaid.

Samuti hoiavad spetsialistid silma peal männi-laguüriku levikul, mida levitavad sageli must-poomardikad koos puidust pakenditega. See mikroskoopiline uss on Euroopas laialt levinud Portugalis ja Hispaanias ning jõudnud nüüd ka Prantsusmaa okaspuumetsadesse. Eestil on aga unikaalne positsioon seoses bakteriaalse viljapuu-kärntõvega, mille suhtes riik on kehtestanud alates 2005. aastast kaitseala staatuse. See võimaldab piirata nakatunud taimede sissevedu teistest Euroopa Liidu riikidest.

Koduaedade omanikel soovitatakse puid regulaarselt kontrollida. Metsas liikujad saavad aga omalt poolt kaasa aidata, märkides leitud kahtlased saarepuud PlutoF Go rakenduse kaudu kaardile.