Eesti suve nuhtlus: sääskede asemel on võimust võtnud kihulased

Tänavune suvi on Eesti looduses toonud kaasa ootamatu putukaprobleemi, kus harjumuspärase sääseterrori on asendanud palju agressiivsemad kihulased. Loodusehuviliste sõnul on nende pisikeste tiivuliste rünnakud osutunud oodatust märksa valusamaks.

Tänavune suvi on Eesti looduses liikujatele valmistanud ootamatu pettumuse. Kui tavapäraselt oodatakse suve haripunktis sääskede rünnakut, siis seekord on tähelepanu ja pahameele pälvinud hoopis kihulased. Looduses viibijad nendivad, et nende pisikeste putukate hammustused on osutunud märksa ebameeldivamaks kui tuntud sääskede puhul.

Asjatundjate tähelepanekud

Putukafotograaf Urmas Tartes selgitab, et palja silmaga võib olla keeruline vahet teha, millised tegelased inimese ümber tegelikult tiirlevad. Sageli koosneb tiirlev parv nii habesääskedest kui ka kihulastest, kuid nende ühine joon on järeleandmatu agressiivsus.

Linnuökoloog Marko Mägi võrdleb kihulaste olemust sinitihasega, viidates sellele, et nii väikese olendi sisse mahub üllatavalt palju tigedust. Mägi tunnistab, et ta püüab kihulastega kokkupuudet igal võimalusel vältida ja nende eest põgeneda.

Petlik väiksus ja valu

Mägi märgib, et kihulaste hammustus põhjustab inimesele tihti ootamatult tugevat valu. Ta toob paralleeli sinitihasega, mis võib esmapilgul tunduda süütu ja väikese linnuna, kuid tegelikult on võimeline näpistama märkimisväärse jõuga.

Praegune olukord Eesti looduses näitab selgelt, et suviste häirijate edetabelis on toimunud muutus. Looduses liikujad peavad nüüd arvestama, et kaitse sääskede vastu ei pruugi olla piisav, sest kihulased nõuavad hoopis teistsugust lähenemist.