Eesti suursaadik Kiievis: Venemaa eesmärk on talveks olukord talumatuks muuta

Eesti suursaadik Ukrainas Tiina Intelmann kirjeldab olukorda Kiievis kui pingelist, kuna Venemaa on jätkanud massiivseid rünnakuid tsiviiltaristu ja elamute pihta. Hoolimata vaenlase terroristlikest katsetest elanikkonda demoraliseerida, on ukrainlased valmistunud keeruliseks talveks ning nälga riigis karta pole.

Eesti suursaadik Ukrainas Tiina Intelmann kirjeldab olukorda Kiievis kui äärmiselt keerulist, kuna Venemaa on uuesti alustanud massiivseid rünnakuid Ukraina pealinna vastu. Hoolimata ööpäevaringsest survest, püsib kohalik elanikkond vastupidavana ja valmistub eelseisvaks talveks, vaatamata vaenlase katsetele tekitada paanikat ja sundida inimesi riigist lahkuma.

Intelmanni sõnul on muutunud rünnakute iseloom: kui varem piirdusid löögid pigem öötundidega, siis nüüd on ohud reaalsed ka päevasel ajal. Kasutusel on lisaks droonidele ka ballistilised raketid, mis tähendab, et turvalisuse tagamine on muutunud väljakutseks. Suursaadik nentis, et pidevad õhuhäired öösiti muudavad puhkamise keeruliseks ning paljud inimesed on sunnitud veetma öid varjendites.

Terroritaktika ja toidujulgeolek

Venemaa strateegia on suunatud tsiviilelanike demoraliseerimisele, lootuses sundida inimesi linnadest lahkuma või riigist põgenema Euroopa Liitu. «See on puhas hirmutamine ja terroristlik taktika,» märkis Intelmann. Sihikule on võetud nii elumajad kui ka energeetika- ja veevarustuse taristu. Samas on ukrainlased juba kohanenud, soetatud on autonoomseid toiteallikaid ning vett varutakse kodudesse.

Hirmuks nälja ees suursaadiku hinnangul põhjust pole, kuna Ukraina suudab end ise toita. Probleemiks on siiski Vene rünnakud ladude pihta, mis sunnib humanitaarabi ja toiduvarusid hoidma pigem naaberriikides. See logistiline muudatus on vältimatu, et tagada varude säilimine kriitilistel hetkedel.

ÜRO süvenev kriis

Endise ÜRO esindajana on Intelmann kriitiline rahvusvahelise organisatsiooni praeguse seisu suhtes. Tema hinnangul on ÜRO parimad aastad möödas ning organisatsioon seisab silmitsi nii rahastusprobleemide kui ka poliitilise tupikuga. Julgeolekunõukogu, mille ülesanne on tegeleda sõja ja rahu küsimustega, ei suuda enam oma rolli täita.

Suursaadik nentis, et kui julgeoleku küsimusi arutatakse väljaspool ÜRO ametlikke kanaleid, näitab see selgelt organisatsiooni teovõimetust. «On suuri riike, kes ei taha panustada mitmepoolsesse koostöösse, ja väiksemaid riike, kes soovivad panustada, kuid neil puuduvad hoovad olukorra muutmiseks,» lisas ta.