Eesti suursaadik Brüsselis: otsused ei sünni tühjusest

Euroopa Liidu juures töötav suursaadik [Katrin Juhandi](/politicians/katrin-juhandi) selgitab, et Brüsseli reeglid on liikmesriikide ühise läbirääkimistöö vili. Eesti ei ole passiivne täitja, vaid aktiivne osaline, kes püüab keeruliste regulatsioonide puhul leida kompromisse, selle asemel et iga ettepanekut vaidlustada.

Eestis levib sageli väärarusaam, justkui tehtaks Euroopa Liidu otsused kuskil kauges ja anonüümses keskuses ilma liikmesriikide osaluseta. Euroopa Liidu juures töötava suursaadiku Katrin Juhandi sõnul on tegelikkus hoopis teistsugune: iga õigusakti sünni juures on laua taga ka Eesti esindajad, ministritest peaministriteni välja.

Kuidas sünnib Euroopa seadus

Euroopa Liidu otsustusprotsess on mitmetasandiline. Euroopa Komisjon paneb ettepaneku lauale, kuid sellele järgneb pikk ja põhjalik arutelu 27 liikmesriigi vahel. Suursaadik selgitab, et sageli arvatakse, nagu oleksid regulatsioonid «Brüsseli mulli» omavoliline looming, kuid tegelikult peegeldavad need sageli liikmesriikide valitsuste varasemaid poliitilisi suuniseid. Komisjoni ametnikud tuginevad oma ettepanekutes mõjuanalüüsidele, millele järgneb intensiivne töö nõukogu töörühmades.

Eesti esindatus Brüsselis on jagatud kolme suursaadiku vahel. Lauri Kuusing tegeleb poliitika ja julgeolekuküsimustega, Kyllike Sillaste-Elling juhib esindust ning tegeleb kõrgema taseme institutsionaalsete küsimustega COREPER II komitees. Juhandi ise esindab Eestit COREPER I komitees, mis keskendub siseturu, transpordi, energeetika ja keskkonnaküsimustele.

Eesti positsioon läbirääkimistel

Eesti eesmärk Euroopa Liidus on toimiv siseturg ning majanduslik ja julgeolekualane stabiilsus. Diplomaatilises töös on Juhandi sõnul palju tõhusam otsida kompromisse faktidele tuginedes, kui valida konfrontatsiooniline lähenemine. Kuigi mõned riigid on valinud strateegia, kus avalikult ja häälekalt kõigele vastandutakse, ei ole see lähenemine Juhandi hinnangul alati tulemuslik.

See ei tähenda, et Eesti nõustub kõigega. Näiteks on vaidlusi tekitanud transpordi ja hoonete süsinikukvoodikaubanduse laiendamine ehk ETS 2 süsteem. Kui varem lepiti selle põhimõtetes kokku, siis praeguses geopoliitilises olukorras on paljud liikmesriigid, sealhulgas Eesti, avaldanud soovi süsteemi uuesti hinnata. Eesti ei hääleta automaatselt kõige poolt, vaid kasutab erapooletuks jäämist või vastuhääli signaalina, kui kompromissid pole piisavad, kuid kvalifitseeritud häälteenamuse korral on kompromisside otsimine ainus viis mõjutada lõppteksti sisu.