Eesti suurinvestorid: miljoniliste portfellide optimeerimisel jäetakse tulu vedelema

Üle miljoni euro suuruste portfellide omanikud jätavad sageli kasutamata võimalused tootluse suurendamiseks, eelistades keerulise optimeerimise asemel stabiilsust. Eksperdid rõhutavad, et väikesed muutused kulustruktuuris võivad pikaajaliselt tähendada märkimisväärset kapitali kasvu.

Üle miljoni euro suuruse investeerimisportfelli puhul võib juba ühe- või kaheprotsendipunktine vahe tootluses tähendada aastas kümneid tuhandeid eurosid lisatulu. Ometi näitab praktika, et paljud suuremahuliste portfellide omanikud ei sea tootluse maksimeerimist oma strateegias esikohale, jättes sellega märkimisväärse summa n-ö lauale.

Tootluse ja riski tasakaal

Investeerimisspetsialistid Arko Kadajane ja Kristjan Liivamägi on märkinud, et investorid, kelle varade maht küündib miljonitesse, vahetavad sageli agressiivse tootluse tagaajamise stabiilsuse ja riskijuhtimise vastu. Kui portfell on piisavalt suur, muutub peamiseks eesmärgiks kapitali säilitamine ja pikaajaline stabiilsus, mitte iga lisaprotsendi välja pigistamine turult.

Kadajane on varem rõhutanud, et paljud investorid eksivad, püüdes turu ajastamise kaudu tootlust parandada. Selle asemel annaks pikaajaliselt paremaid tulemusi portfelli sisemine optimeerimine: kulude vähendamine, maksuefektiivsem struktuur ja läbimõeldud varade jaotus. Need on tegurid, mida saab kontrollida sõltumata turu hetkeseisust.

Strateegilised müügid ja paigutused

Investori Raivo Hein tegevus on näidanud, et suured muutused portfellis on sageli tingitud strateegilistest vajadustest, mitte pelgalt lühiajalise kasumi teenimise soovist. Näiteks aktsiapositsioonide vähendamine võib olla seotud ettevõtete struktuuri muutmise või vajadusega likviidsust suurendada. Hein on rõhutanud, et investeerimisotsuseid tehes tuleb arvestada laiema pildiga, sealhulgas võimalike maksumõjude ja tulevikuplaanidega.

Liivamägi hinnangul on miljonilise portfelli puhul oluline keskenduda ka "passiivsele" tootluse tõstmisele, näiteks tehingukulude ja fondide valitsemistasude kriitilisele ülevaatamisele. Iga kärbitud kulurida suurendab netotootlust ilma, et investor peaks võtma täiendavat tururiski.