Eesti suurendab erihoolekande kohti raske autismispektrihäirega inimestele

Sotsiaalministeerium lisab 1. septembrist 12 uut ööpäevaringset erihoolekandeteenuse kohta raske autismispektrihäirega täisealistele. Muudatus viiakse ellu olemasoleva eelarve piires, tõstes samal ajal teenuseosutajate maksimaalset kuutasu.

Sotsiaalministeerium avab 1. septembrist 12 uut ööpäevaringset erihoolekandeteenuse kohta, mis on suunatud raske autismispektrihäirega täisealistele. See samm vähendab selle konkreetse sihtrühma ootejärjekorda ligi kolmandiku võrra, pakkudes kiiremat ligipääsu pidevat järelevalvet vajavatele inimestele.

Rahastuse ja kohtade muutus

Riik tõstab teenuseosutajatele makstavat maksimaalset tasu seniselt 5983 eurolt 6683 eurole kuus. Lisarahastus ühe inimese kohta on mõeldud teenuse tegelike kulude katmiseks ning aitab teenusepakkujatel konkureerida tööturul, et värvata ja hoida kvalifitseeritud töötajaid. Viimastel aastatel on rahastuse puudujääk sundinud mitmeid teenuseosutajaid kohti sulgema.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa rõhutas, et muudatus leevendab küll hetke teravaimat puudust, kuid süsteemne vajadus on suurem. „Piltlikult öeldes jagame praegu januste inimeste vahel ümber kruusi põhjas olevaid veepiisku, kuid pikemas vaates vajab erihoolekanne täiendavat rahastust, et täidaksime riigina oma kohustuse tagada inimestele eluks vajalikud teenused,“ sõnas Mändmaa.

Süsteemne surve püsib

Praegune lisakohtade loomine ei too riigieelarvele kaasa uusi kulusid. Vahendid suunatakse ümber varem kasutamata seisnud kogukonnas elamise teenuse kohtadest. See muudatus ei mõjuta juba teenust kasutavate isikute olukorda.

Eesti erihoolekande seis on jätkuvalt keeruline. 1. juulil 2024 seisuga oli järjekorras kokku 2122 inimest, kellest umbes 1000 vajavad teenust koheselt. Neist 38 ootajat vajavad ööpäevaringset järelevalvet ja spetsialistide tuge raskete käitumisraskuste tõttu, mistõttu on 12 uue koha lisandumine nende ja nende lähedaste jaoks hädavajalik leevendus.