Eesti suunab miljon eurot finantspettuste ohjeldamiseks

Valitsuseülene komisjon eraldab finantskuritegude tõkestamiseks kokku 13 miljonit eurot, millest miljon läheb spetsiaalselt telefonipettuste ja teiste kelmuste vastu võitlemiseks. Rahastus pärineb USA toetusest, mis on seotud Danske Banki juhtumiga tehtud koostööga.

Valitsuseülene komisjon on kinnitanud rahastuse 13 miljoni euro ulatuses, millega riik kavatseb tõhustada võitlust finantskuritegevusega. Sellest summast ligikaudu miljon eurot on plaanis suunata otse petuskeemide, sealhulgas telefonikelmuste ja andmete väljapetmise avastamisse ning uurimisse.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel on selle aasta esimese kaheksa kuuga registreeritud 17 protsenti vähem finantspettusi võrreldes eelmise perioodiga. PPA pettuste ennetamise ja uurimise keskuse juht Jaagup Toompuu märkis, et kuigi statistika näitab langust, on oht endiselt suur ja kuritegevus pidevas muutumises.

«Kõige suuremat kahju tekitavad jätkuvalt mitmetasandilised telefonipettused, kus ohvrile helistatakse korduvalt, esinedes lõpuks politsei või pangatöötajana. Kohe pärast seda on probleemiks investeerimiskelmused, mis põhjustavad elanikele suuri materiaalseid kaotusi,» selgitas Toompuu.

Raha päritolu ja sihtotstarve

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelin Liivamägi sõnul on ülejäänud 12 miljonit eurot jaotatud teistele olulistele suundadele, nagu rahapesu tõkestamine, kuritegelike varade konfiskeerimine ning keerukate finantskuritegude uurimiskvaliteedi tõstmine. See ressurss pärineb 50 miljoni dollari suurusest summast, mille USA eraldas Eestile tänutäheks tulemusliku koostöö eest Danske Banki rahapesujuhtumi uurimisel.

Uue rahastusega tugevdatakse nii politsei kui ka prokuratuuri võimekust. Liivamägi rõhutas, et lisaks täiendavatele spetsialistidele soetatakse ka tööriistu andmete kvaliteetsemaks analüüsimiseks. See võimaldab õiguskaitseorganitel infot operatiivsemalt koguda, kuritegusid kiiremini lahendada ning kuritegelikku tegevust juba eos ennetada.