Eesti surmastatistika portaal toob esile trendid inimeste eluea ja surmaaja kohta

Siseministeeriumi andmetele tuginev uus veebiportaal võimaldab analüüsida Eesti elanike suremuse mustreid. Tehisintellekti abil loodud keskkond aitab mõista demograafilisi riske ja põlvkondlikke trende, pakkudes teavet, mis ulatub kaugemale lihtsast statistilisest keskmisest.

Siseministeeriumi avalike andmete põhjal valminud uus digitaalne tööriist võimaldab vaadelda suremuse trende Eestis. Indrek Seppo poolt tehisintellekti abil loodud keskkond pakub võimalust analüüsida suremuse mustreid, sõltuvalt inimese sünniaastast ja soost.

Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port rõhutab, et tegemist ei ole individuaalse ennustustööriistaga, mis ütleks täpse surmaaja. „Portaali info ei vasta ühelegi konkreetsele inimesele, vaid hüpoteetilisele inimesele sellel hetkel,“ selgitas Port. Andmestikust nähtub siiski huvitavaid seoseid: näiteks on aasta kõige suurem suremus koondunud 31. detsembrile, mis võib viidata nii terviseseisundile kui ka pühadega kaasnevale sotsiaalsele pingele.

Statistilised andmed näitavad ka selget erinevust vanusegruppide lõikes. Kui vanem põlvkond lahkub sagedamini esmaspäeviti, siis nooremate inimeste puhul on suremus kõrgem nädalavahetustel. Port tõi välja, et 2010. aasta paiku on märgata noorte meeste suremuse langust, mida võib seostada sotsiaalsete käitumismustrite muutumisega ja ekraaniaja suurenemisega, mis hoiab inimesi füüsiliselt ohtlikest olukordadest eemal.

Andmekogu puudutab ka olulisi rahvastikuprobleeme. Port osutas, et kuigi suremuse näitajad on mõneti stabiilsed, on probleemiks järelkasvu vähesus. Nn võileivapõlvkond, kuhu kuulub ka X-põlvkond, seisab silmitsi väljakutsega tagada nii oma vanemate kui ka järeltulijate heaolu, kuid sündimuse languse tõttu võib tekkida tulevikus raskusi pensionisüsteemi jätkusuutlikkusega.

Eestis elatakse tervena hinnanguliselt viiekümnendate eluaastate teise pooleni. Professor Porti sõnul on aga bioloogiline potentsiaal suurem ning 70. eluaasta ületamine vähendab oluliselt terviseriske. „Arst ei saa elu pikendada, sest see on superkallis, me peame haigusi edasi lükkama,“ lisas ta, rõhutades ennetuse tähtsust.