Eesti Statistikaamet: aastane inflatsioon tõusis septembris 3,5 protsendini

Eesti tarbijahinnad kasvasid septembris aastavõrdluses 3,5 protsenti, ületades varasemat esialgset hinnangut. Hinnatõusu peamisteks vedajateks olid mootorikütused ja olmeteenused, samas kui toiduainete hinnad langesid.

Eesti Statistikaamet avaldas kolmapäeval korrigeeritud andmed, mille kohaselt ulatus tarbijahinnaindeksi aastane kasv septembris 3,5 protsendini. Võrreldes augustiga kallinesid kaubad ja teenused kuu ajaga 0,9 protsenti.

Uued andmed näitavad mõnevõrra kõrgemat hinnatõusu, kui 2. oktoobril avaldatud esialgne ekspresshinnang eeldas. Esialgse prognoosi kohaselt oli aastane inflatsioon 3,0 protsenti ja kuine kasv 0,5 protsenti.

Kütuse ja prügiveo kallinemine

Aastases võrdluses vedasid inflatsiooni peamiselt transpordikulud ja eluasemega seotud väljaminekud. Eriti märgatav oli mootorikütuste hinnatõus: bensiin kallines aastaga 33,8 protsenti ning diislikütus koguni 58 protsenti. Samuti kerkisid märgatavalt olmeteenuste hinnad, kus näiteks prügiveo teenus kallines 56,6 protsenti ja maagaas 44,5 protsenti. Elektrienergia hind oli mullusest 6,1 protsenti kõrgem.

Üldist hinnatõusu survestasid allapoole aga toiduained ja alkoholivabad joogid, mis olid tänavu septembris 1,2 protsenti odavamad kui aasta tagasi.

Kuises võrdluses, ehk septembri hindu augustiga võrreldes, oli märgata jätkuvat tõusu. Bensiini hind kerkis kuuga 9,5 protsenti ja diislikütus 9,3 protsenti. Samuti kallinesid rõivad ja jalatsid 5,9 protsenti ning toiduainete hinnad tõusid 0,5 protsenti.

Võrdlus eelmise aastaga

Statistikaameti andmetel oli inflatsioonitempo septembris mõnevõrra aeglasem kui eelmise aasta samal perioodil, mil see küündis 5,2 protsendini. Toona oli see näitaja euroala riikide võrdluses Eesti jaoks kõrgeim.