Eesti spordiklubid kasutavad stipendiumiskeeme maksude optimeerimiseks

Eesti spordiklubid jätkavad vaidlusi tekitavate stipendiumiskeemide kasutamist, et vähendada tööjõumaksude koormust. Vaatamata maksuameti varasematele sekkumistele otsivad organisatsioonid endiselt võimalusi töötasude ümberklassifitseerimiseks.

Eesti spordiklubides on endiselt levinud tava maksta sportlastele ja treeneritele stipendiume, et vältida tööjõumaksude tasumist. Kuigi maksu- ja tolliamet püüdis 2020. aastal valdkonnas korda luua ja kehtestas selgemad piirid, otsivad spordiorganisatsioonid jätkuvalt viise, kuidas maksukoormust vähendada.

Asjaga kursis olevad sportlased ja treenerid kirjeldavad olukorda, kus klubid katsetavad piire, et leida võimalusi maksuvaba stipendiumi maksmiseks. Alar Rikberg on oma varasemates selgitustes viidanud, et lepingute sõlmimisel ja stipendiumide piirmäärade seadmisel esineb praktikaid, mis liiguvad seaduse ja otsese skeemitamise piiril.

Maksuameti varasemad kontrollid on küll sundinud paljusid spordiorganisatsioone suurendama ametlike töötajate arvu, kuid andmed näitavad, et surve maksukohustust vähendada on endiselt olemas. Erinevate spordiklubide seas on sedalaadi praktikaid märgatud, sealhulgas näiteks BC Kalev/Cramo Fännklubi MTÜ ja Spordiklubi Martin Reimi Jalgpallikool MTÜ puhul.

Maksuameti andmed on varasematel aastatel näidanud perioode, kus stipendiaatide arv kasvab ja ametlikult maksustatud sportlaste arv väheneb. See dünaamika viitab selgele tendentsile muuta töösuhted stipendiumipõhisteks, et vältida riigile kohustuslike maksude maksmist.