Eesti spaaturu tulevik: uued projektid vajavad suurt eristumist

Lähiaastatel on Eestis oodata mitme uue spaahotelli valmimist, kuid sektoris tegutsejad hoiatavad kõrgete tegevuskulude ja tiheneva konkurentsi eest. Edu saavutamiseks peavad ettevõtjad keskenduma eristumisele ja välisturgude leidmisele.

Lähiaastate jooksul on Eestisse plaanis rajada mitmeid uusi spaakomplekse, mille valmimine on kavandatud 2026. aasta lõppu ja 2028. aasta algusesse. Kuigi huvi sektori vastu on püsinud, rõhutavad eksperdid, et spaade majandamine nõuab tugevat strateegilist lähenemist.

Eristumise vajadus

Eesti Spaaliidu tegevjuht Aire Toffer märgib, et turul võib eksisteerida petlik kuvand spaade suurest kasumlikkusest. «Need kujutlused on tekkinud sellest, et koolivaheaegadel ja laupäevaõhtutel on spaades hind väga kõrge,» selgitas Toffer. Tema hinnangul on tegemist üksikute tipphetkedega, samas kui püsivad kulud, nagu vesi ja elekter, on märkimisväärsed. Toffer rõhutab, et majutussektor ei ole kerge tuluallikas ja uutel tulijatel peab olema selge plaan, kuidas ennast konkurentidest eristada.

Viljandi projekt

Oma spaahotelli rajav suurärimees Oleg Gross on siiski optimistlik. Järgmisel aastal Viljandi järve äärde kerkiv kompleks on tema hinnangul vajalik samm, sest nõudlus spaateenuste järele on kohalike seas kasvanud. «Kui midagi teha, siis tuleb seda teha väga hästi. Ja kui teha väga hästi, siis peaks kliente jätkuma,» ütles Gross. Ta lisas, et tema jaoks on tegemist pigem pikaajalise emotsiooniprojekti kui kiire kasumiootusega, mistõttu plaanib ettevõte spaad töös hoida ka võimaliku algusaastate kahjumi korral.

Välisturismi roll

Tofferi sõnul ei piisa edu saavutamiseks vaid siseturust, kuna maksejõuliste klientide hulk on piiratud. Olulise tegurina tõi ta välja Eesti ligipääsetavuse ja transpordiühendused, mis mõjutavad otseselt välisturistide huvi. Spaaliidu juht leiab, et riiklikul tasandil on vaja tõhusamat turundust, et positsioneerida Eestit kui terviseriiki. Lisaks pärsib ettevõtete tegevust kõrge maksukoormus ja konkureerivate riikidega võrreldes kõrge käibemaks, mis muudab sektori ellujäämise keeruliseks.