Eesti sotsiaalminister arutab põhjendamatute kiirabikutsete teemat

Sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller on tõstatanud küsimuse põhjendamatute kiirabikutsete vähendamise kohta, et optimeerida süsteemi. Idee on tekitanud tervishoiuekspertide ja poliitikute seas vastuseisu, kuna kardetakse arstiabi kättesaadavuse halvenemist.

Sotsiaalminister Karmen Joller on tõstatanud küsimuse, kuidas vähendada põhjendamatute kiirabikutsete arvu, et süsteemi optimeerida. Hetkel on tegemist teoreetilise aruteluga, millele pole järgnenud konkreetseid analüüse ega ametlikke plaane, kuid ettepanek on juba tekitanud kriitikat nii tervishoiusektoris kui ka poliitilistes ringkondades.

Kriitikute hinnangul võib teenuse tasustamine viia olukorrani, kus inimesed jätavad ohtlikes olukordades arstiabi otsimata, kartes rahalist kohustust. Samuti rõhutatakse, et kiirabi väljakutsete probleemid on märgid esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vajakajäämistest, mitte patsientide pahatahtlikkusest.

Poliitikute ja arstide vastuseis

Endine tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et kiirabisüsteem toimib praegu hästi. Tema sõnul on tegelikuks mureks eriarstiabi alarahastus, mis tekitab pikki järjekordi. „Me maksame ühiskonnana eelkõige valmisoleku eest, et abivajaja saaks kiirabi kutsuda. Kui tegemist pole erakorralise juhtumiga, toimib juba praegu triaažisüsteem, kus vähem kiireloomulised pöördumised saavad madala prioriteedi,“ selgitas Ossinovski.

Endine Tallinna abilinnapea Betina Beškina lisas, et tervishoiusüsteemi rahalist puudujääki ei tohi katta patsientide ligipääsu piiramisega. Ta leiab, et minister peaks tegelema süsteemsete aukude, nagu üksikute eakate hoolekande või perearstisüsteemi tõhustamisega, selle asemel et pakkuda karistuslikke meetmeid.

Süsteemne probleem, mitte patsientide viga

Tallinna Haigla juhatuse liige dr Arkadi Popov nentis, et Eesti tervishoiusüsteem pole selliseks muudatuseks valmis. Tema sõnul kiputakse patsienti „rahakoti kaudu kasvatama“, selle asemel et parandada häirekeskuse tööd ja juhiseid. Tagantjärele arvete esitamine ei lahenda tema hinnangul probleemi algpõhjust.

Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas tõi välja, et kuigi maailmas leidub riike, kus kiirabi on tasuline, puudub Eestil selleks analüütiline põhi. „Eestis on arstiabi olnud peaaegu sada aastat tasuta. Alustada üleminekut tasulisele süsteemile just kiirabist ei ole õige suund,“ lisas ta.