Eesti sotsiaalkaitse kulutused ulatusid 2025. aastal 7,56 miljardi euroni

Statistikaameti andmetel kasvasid Eesti sotsiaalkaitse kulud mullu 4,6 protsenti, ulatudes 7,56 miljardi euroni. Suurim osa rahastusest, kokku 3,31 miljardit eurot, läks vanadusega seotud väljamaksetele ja pensionidele.

Eesti sotsiaalkaitse kogukuludeks arvestati 2025. aastal 7,56 miljardit eurot. See tähistab 328,9 miljoni euro suurust tõusu võrreldes 2024. aastaga ehk 4,6-protsendilist kasvu, selgub statistikaameti värsketest andmetest.

Suurem osa nendest vahenditest, täpsemalt 7,44 miljardit eurot, suunati vahetult sotsiaalsetesse toetustesse ja väljamaksetesse. See moodustas 98,4 protsenti kõigist sotsiaalkaitse kulutustest, kasvades aastataguse 98,2 protsendiga võrreldes.

Kõige suurem kuluartikkel oli vanadusega seotud toetused, mis tähendab peamiselt pensione. Nendele eraldati 3,31 miljardit eurot, samas kui eelmisel aastal oli vastav summa 3,06 miljardit eurot. Pensionide osakaal sotsiaalsetes väljamaksetes tõusis 44,5 protsendini.

Tervishoiu ja haigushüvitiste katteks kulus 2,17 miljardit eurot. Puudega seotud toetusteks ja töövõime toetamiseks eraldati 774,3 miljonit eurot. Laste ja perede toetamiseks läks 808,6 miljonit eurot, mis on siiski umbes 4,2 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem. Töötushüvitiste kulu seevastu kasvas, ulatudes 296,4 miljoni euroni.

Vaatamata rahalisele kasvule, langes sotsiaalkaitse kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) 18 protsendini, olles 2024. aastal 18,1 protsenti. Pensionide osakaal SKP-st siiski suurenes, tõustes 9,8 protsendini võrreldes varasema 9,6 protsendiga.