Eesti soovib muuta EL-i kliimapoliitikat

Eesti nõuab Euroopa Liidu kliimaeesmärkide muutmist, tehes ettepaneku loobuda rangetest sektoripõhistest piirangutest. Riik tahab asendada need koondvaatega ja vabastada liikmesriigid vahe-eesmärkide mittetäitmise eest karistustest.

Eesti on esitanud Euroopa Liidule ambitsioonika ettepaneku muuta praegust kliimareformide lähenemist, mis panustaks rohkem rahvuslikule paindlikkusele ja vähem jäigale sektorite kaupa reguleerimisele. Praeguste reeglite järgi peavad liikmesriigid täitma konkreetseid kliimaeesmärke iga majandussektori kohis eraldi, alates energeetikast kuni transportini.

Eesti seisukohalt on see süsteem liiga kitsendav ja ei arvesta piisavalt erinevate riikide ainulaadseid tingimusi ning majanduslikke võimalusi. Riik soovib saada suurema vabaduse ja vastutuse riiklike kliimaeesmärkide saavutamiseks, kasutades vahendeid, mis sobivad tema konkreetsele olukorrale. See tähendaks sisuliselt seda, et Eestil oleks rohkem võimalusi valida, kuidas ja millistel sektoreitel keskendu oma kliimameetmete rakendamisel.

Lisaks nõuab Eesti, et Euroopa Liit loobiks karistuste süsteemist, mida praegu rakendatakse juhul, kui liikmesriigid ei täida vahepealse aasta eesmärke. Praeguses süsteemis võib riik kanda rahalisi karistusi, kui tal on raske vahe-eesmärke saavutada. Eesti väidab, et selline approach demotiveerib riike ja ei pruugi olla paindlikke erinevate majanduslike ja sotsiaalse kontekstide suhtes.

Eesti seisukoht näitab laiemaid diskussioone Euroopa Liidus kliimapolitiika tasakaalust kasvuotstarbe ja keskkonnakaitse vahel. Kui teised riigid ja keskkonnakaitseorganisatsioonid rõhutavad kiire kliimategevuse vajadust globaalse soojenemise peatamiseks, siis Eesti ja teised riigid muretsevad majanduslike kulude ja tööstuse võimekuse pärast.