Eesti soovib Euroopa Liidu heitmekvootide reformis tööstusele paindlikkust

Euroopa Liidu energiaministrid arutavad emissioonikaubanduse süsteemi (ETS) uuendamist, kus üheks suuremaks vaidlusküsimuseks on nõue teha kohalikke investeeringuid tasuta kvootide säilitamiseks. Eesti rõhutab, et põlevkivisektoris ei ole praeguste tehnoloogiate juures selline investeerimiskohustus põhjendatud.

Euroopa Liidu liikmesriigid jätkavad läbirääkimisi kasvuhoonegaaside heitmekvootide kauplemissüsteemi (ETS) reformimiseks, eesmärgiga jõuda kokkuleppele tänavu detsembriks. Arutelude keskmes on Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt peaksid tööstusettevõtted tasuta saastekvootide säilitamiseks tegema kohustuslikke investeeringuid Euroopas.

Eesti jaoks on reformi juures kriitilise tähtsusega tagada, et uued reeglid ei tooks tööstusele ebaproportsionaalseid koormusi. Erki Keldo märkis, et Eesti spetsiifikat arvestades ei ole investeeringud süsiniku püüdmisse praegu majanduslikult otstarbekad, kuna uudsed ja tasuvad tehnoloogiad puuduvad.

Euroopa Komisjoni nõudmised vs konkurentsivõime

Euroopa Komisjon on seisukohal, et investeerimisnõue on vajalik vältimaks stsenaariumi, kus ettevõtted kolivad tootmise väljapoole Euroopat, selle asemel et muuta oma protsessid keskkonnasõbralikumaks. Komisjoni volinik Wopke Hoekstra on rõhutanud vajadust suunata kapitali tagasi Euroopa majandusse, nähes selles üht võimalikku instrumenti.

Paljud liikmesriigid, sealhulgas Prantsusmaa, on aga ettepaneku suhtes kriitilised. Prantsusmaa on hoiatanud, et säärased piirangud suurendavad halduskoormust ja kahjustavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul. Sarnast muret jagavad ka Itaalia, Tšehhi, Poola ja Slovakkia.

Kütusehinnad ja ühiskondlik toetus

Lisaks tööstusinvesteeringutele on Eesti tõstatanud küsimuse heitmekaubanduse laiendamisest mootorikütustele ehk niinimetatud ETS2 süsteemist. Erki Keldo rõhutas, et muudatused peavad olema ühiskonnale vastuvõetavad.

"Kui me hakkame jõuga läbi suruma lahendusi, mis toovad kaasa kodumajapidamiste kulude järsu kasvu, siis me ei suuda säilitada ühiskonna toetust kliimapoliitikale," sõnas Keldo. Samas on Euroopa Liidus ka riike, kes nõuavad heitmekvootide reeglite rangemat rakendamist, viidates energiasõltuvusele ja kõrgetele hindadele.