Eesti soovib ETS-i tasuta heiteühikute jagamist ka pärast 2040. aastat

Euroopa Komisjon avaldab reedel ettepanekud ETS-i süsteemi muutmiseks. Eesti seisukoht on, et tasuta heiteühikute jagamine peaks jätkuma ka pärast 2040. aastat ning liikmesriikidel peab säilima vabadus otsustada, kuidas ETS-i tulusid kasutada.

Euroopa Komisjon esitab reedel, 18. juulil 2026, ettepanekud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) muutmiseks. Eesti peamine soov on, et tasuta heiteühikute jagamine ei lõpeks 2040. aastal, nagu praegune direktiiv ette näeb, vaid jätkuks sujuvalt edasi.

Miks on see Eestile oluline?

Eesti põlevkivielektrijaamad kasutavad praegu tasuta kvoote, mis tähendab, et neile ei pea maksma kogu õhkupaisatud süsiniku eest. Kui tasuta ühikud kaoksid 2040. aastal järsult, tõuseksid tootmiskulud ning see kajastuks nii energiahindades kui ka tööstuse konkurentsivõimes.

Annaliisa Villsaar, Eesti esindaja keskkonnateemades alalises esinduses Brüsselis, ütles, et pärast komisjoni ettepanekute esitamist algavad läbirääkimised viivitamatult ning Eesti peab oma seisukohad kinnitama oktoobriks, mil EL-i keskkonnaministrid kogunevad keskkonnanõukogus. Liikmesriikide kokkulepe on plaanis saavutada detsembriks.

Eesti põhinõuded

Eesti seisukohtade tuumaks on neli asja. Esiteks: tasuta heiteühikuid eraldataks ettevõtetele ka pärast 2040. aastat ning nende vähenemine ei toimuks liiga kiiresti. Teiseks: liikmesriikidel säiliks otsustusvabadus selles, kuidas ETS-i müügitulusid siseriiklikult kasutada, komisjon soovib rohkem suunata raha ühtselt dekarboniseerimisse. Kolmandaks: halduskoormus ettevõtetele ja riikidele väheneks, sealhulgas seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustuse lihtsustamise kaudu. Neljandaks jätkuks moderniseerimisfondi rahastus, mis Villsaare hinnangul uue direktiiviga suure tõenäosusega säilib.

Mis veel muutub?

Enne ettepaneku esitamist on tulnud signaale mitmest suunast. ETS-i võidakse laiendada jäätmepõletussektorile. Kaalumisel on künnise kaotamine või allapoole toomine sooja ja elektri tootmisel, praegu kehtib 20-megavatine piir. Lennunduses on plaanis hõlmata ETS-i ka Euroopa Liidust väljuvad, kuid mitte EL-i sisesed lennud.

Eraldi vaadatakse üle ETS-i ühiku hind ja hinnakõikumiste vähendamine, et muuta turgu prognoositavamaks.

ETS 2 saatus lahendamata

Reedene ettepanek ei puuduta ETS 2-t, mille alla kuuluvad kütte- ja transpordikütuste CO2-heited. ETS 2 rakendumist lükati, osalt Eesti ettepanekul, juba aasta võrra edasi 2028. aasta algusesse. Eesti seisukoht on, et ETS 2 tuleks üldse tühistada; kui seda ei saavutata, soovitakse rakendumist veelgi edasi lükata.

Villsaare sõnul on keeruline öelda, kui palju on Eestil läbirääkimistel liitlasi. Seitse riiki on saatnud toetuskirja, milles kutsutakse üles kliimaambitsiooni pigem tugevdama. Eesti loodab toetusele Baltimaadelt ja Ida-Euroopast.

ETS kehtib alates 2005. aastast ning hõlmab elektri- ja soojatootmist, energiamahukat tööstust, kommertslende ja meretransporti. EL-i statistika kohaselt on nende sektorite koondheide selle ajaga vähenenud ligi 50 protsenti.