Eesti soovib 2035. aastaks neljakordistada ajateenijatest naiste arvu

Kaitseväe ressursside amet prognoosib vajadust kaasata rohkem naisi ajateenistusse, et korvata langevast sündimusest tingitud ajateenijate nappust. 2035. aastaks sihitakse vabatahtlike naiste arvu kasvu 200 inimeseni aastas.

Eesti kaitseväe ajateenistusse kaasatud naiste arv peaks järgmise üheksa aasta jooksul kasvama praeguselt 50-lt 200-ni, et täita riigikaitseks vajalikke kutsealuste eesmärke. Muudatuse tingib sündimuse pikaajaline langus, mis muudab ainult meestest koosneva reservi komplekteerimise tulevikus keerukaks.

Kaitseväe ressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski selgitas, et kui praegu jõuab ajateenistuse ikka umbes 8000 noormeest, siis sündimuse vähenemine langetab selle arvu tulevikus 4000-5000 noormeheni. Kuna sõjaline juhtkond seab aastaseks vajaduseks ligikaudu 4100 ajateenijat, muutub üksnes meeste baasil vajaliku mahu täitmine matemaatiliselt keerukaks ülesandeks.

Vajadus naiste panuse järele

Prognooside kohaselt on 2035. aastaks vaja täiendada ridasid sadade naisajateenijatega, et tagada üksuste komplekteeritus. Rannaveski sõnul on kaitsevaldkonnas kokku lepitud eesmärk jõuda 200 naisajateenijani aastas. Praegu on naiste teenistusse astumine vabatahtlik ning sellisena on see püsinud aastaid, mil huvi on jäänud stabiilselt 50 inimese kanti.

Kaitseväes kehtivad naistele ja meestele erinevad füüsilise ettevalmistuse nõuded, mis sõltuvad soost ja vanusest, ning neid ei ole plaanis muuta. Rannaveski märkis, et suurim takistus naiste osakaalu kasvamisel on ühiskondlikud stereotüübid. Kuigi uuringud näitavad, et 80% elanikest toetab naiste ajateenistust, on kohustusliku teenistuse toetus naistele vaid 5-6% tasemel.

Poliitilised valikud ja kulud

Küsimus sellest, kas naiste ajateenistus peaks muutuma kohustuslikuks, on poliitilise otsustamise küsimus. Rannaveski rõhutas, et naiste arvu suurendamine ei too riigile kaasa märkimisväärseid lisakulutusi. Ajateenijad läbivad väljaõppe oma üksuse koosseisus ning elamistingimuste puhul eelistavad nad valdavalt elada samades ruumides oma jao või rühmaga, kasutades privaatsuse tagamiseks lihtsaid lahendusi nagu kapid ja mööbel.