Eesti sisejulgeolek vajab kriisideks tõsisemat rahastust

Siseminister Igor Taro algatas uue korra, mille kohaselt julgeolekuasutused esitavad igal aastal konkreetsed ettepanekud kriisivalmiduse parandamiseks. Politsei, kaitsepolitsei ja päästjad hoiatavad, et praegune projektipõhine finantseerimine pärsib nende võimekust toime tulla kasvavate ohtudega.

Siseminister Igor Taro on kehtestanud uue praktika, mille kohaselt peavad PPA, kaitsepolitsei ja Päästeameti juhid kord aastas esitama valitsusele omapoolsed soovitused riigi sisejulgeoleku tugevdamiseks. Taro hinnangul on see samm loogiline jätk kaitseväe juhataja sõjalistele soovitustele, sest Eesti kriisivalmidus vajab praeguste julgeolekuohtude kontekstis märgatavat täiendamist.

Kaitsepolitsei ja hübriidohud

Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson nentis, et Venemaa vaenulik tegevus jääb lähiaastatel peamiseks julgeolekuriskiks. Erilist muret valmistab hübriidtegevuse kasv, kus ohtude iseloom muutub järjest enam digitaalseks. Palloson hoiatas, et küberrünnakud ja -spionaaž on tõusutrendis ning võimaliku sõja lõppemine Ukrainas võib hoopis suurendada Venemaa ressursse teiste riikide, sealhulgas Eesti vastu suunatud operatsioonideks. Ameti arengu tagamiseks on Pallosoni hinnangul vaja laiendada tehnoloogilisi võimalusi ja võtta vastu usaldusväärsuse kontrolli seadus, mis lihtsustaks kriitiliste ametikohtade kandidaatide taustakontrolli.

Ressursipõud ja arendusvajadused

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitšev kirjeldas olukorda, kus riigieelarvest eraldatud vahendeid jätkub vaid jooksvate kulude katteks, kuid arendusprojektid jäävad rahastuseta. Belitševi sõnul on kriitilise tähtsusega luua vähemalt 1000-liikmeline kriisireserv, arendada droonitõrjevõimekust ning tugevdada erireageerimisüksusi. „Me oleme olukorras, kus vahendeid jagub vaid jooksvate arvete tasumiseks, kuid raha arendusprojektideks napib,“ nentis Belitšev.

Ka Päästeameti juht Margo Klaos rõhutas, et praegune projektipõhine rahastamine raskendab pikaajalist planeerimist. Ameti suurim murekoht on personali nappus, kuna ligi kolmandik päästekomandodest ei ole täielikult komplekteeritud. Päästeameti ettepanekutes on kesksel kohal 1500-liikmelise kriisireservi loomine ning kortermajade keldrite varjumiskohtadeks kohandamise finantseerimine, mida tuleb jätkata ka pärast 2027. aastat.