Eesti sealihatootjad võitlevad kahjumi ja odava importliha survega

Eesti seakasvatus on sattunud keerulisse olukorda, kus odav välismaine toodang surub kohaliku toodangu hinnad alla tasuvuspiiri. Hoolimata taastatud tootmisvõimsusest, on kodumaise sealiha osakaal turul langenud 60 protsendini.

Eestis tegutsevad seakasvatajad on sattunud rasketesse majanduslikesse oludesse, kus odav importliha surub kohaliku toodangu kokkuostuhinnad alla omahinna. Aasta pärast ulatuslikku seakatku puhangut on sektoris küll taastatud desinfitseeritud farmid, ent majanduslik elujõulisus on jäänud küsitavaks ning väiksemad tegijad on sunnitud tegevuse lõpetama.

Tootjad töötavad pidevas kahjumis

Väiksemad seakasvatusettevõtted on juba uksed sulgenud, kuna pidev kahjumlik majandamine ei ole jätkusuutlik. Saimre Agro Grupi esindaja märgib, et tootmise uuestikäivitamine pärast sulgemist on pikk ja kulukas protsess, mistõttu ei saa farmid lihtsalt lühiajaliselt tegevust peatada. «Me oleme saanud kõik liha ära müüa. Meil on oma kindlad partnerid, kes ostavad, aga ikkagi müüme kahjumiga,» selgitas esindaja.

Turuosa on märgatavalt langenud

Mullune seakatk mõjutas lihatööstust viivitusega, kuna tühjaks jäänud laudade tõttu tekkis tarneahelatesse pikk lünk. Nõo lihatööstuse esindaja selgitas, et paljude farmide puhul oleks toodang pidanud turule jõudma alles selle aasta alguses või esimeses pooles, mistõttu on turu taastumine aeglane.

Probleemid ulatuvad farmidest kaugemale, mõjutades ka söödatootjaid ja muid teenindavaid ettevõtteid. Atria Farmide esindaja nentis, et kodumaise sealiha osakaal on turul märkimisväärselt kahanenud. «Kui möödunud aasta oli see varustatuse tase kuskil 70-80 protsendi lähedal, siis täna on ta kuskil 60 protsendi lähedal,» sõnas esindaja.

Riik plaanib investeeringuid

Regionaal- ja põllumajandusministeerium otsib praegu võimalusi sektorit toetada, kavandades otseinvesteeringuid tootmismahtude taastamiseks. Ministeeriumi esindaja kinnitas, et valitsus on heaks kiitnud 14 miljoni eurose plaani emisefarmide rajamiseks ja tootmismahtude kasvatamiseks. «Kindlasti on oluline veel Euroopa Komisjoniga läbi rääkida, sest see ei ole ainult Eesti probleem,» lisas esindaja.