Eesti seakasvatussektor on sügavas kriisis: kokkuostuhinnad jäävad tootmiskuludele alla

Atria esindaja nendib, et sealiha madalad kokkuostuhinnad suruvad Eesti seakasvatajaid raskustesse, mistõttu on 24 sektori ettevõtet palunud riigilt erakorralist sekkumist. Kui olukord ei parane, ähvardab kodumaise seakasvatuse hääbumine ja suurenev sõltuvus impordist.

Eesti seakasvatussektor seisab silmitsi keerulise olukorraga, kus turu jätkuv hinnalangus on surunud sealiha kokkuostuhinnad allapoole tootmise omahinda. Kuigi tavapäraselt on suvi toonud kaasa hindade tõusu, pole see tänavu realiseerunud, mistõttu on paljud tootjad sattunud tõsistesse majandusraskustesse.

Atria esindaja Laande rõhutas olukorra tõsidust, märkides, et praegune turuhind ei kata kaugeltki farmerite kulusid. «Ütleme nii, et raske on. Väga lihtsalt öeldes on seakasvataja jaoks sealiha omahind kusagil 1.90 eurot. Kui hind oli nüüd 1.40 eurot, mis viimasel nädalal küll tõusis, siis me ikkagi näeme, et vahe on mitukümmend senti. Me ei saa rääkida sellest, et see farmide investeerimisvajadusi kataks,» selgitas Laande.

Sektor ootab riigilt abi

Kujunenud olukorra lahendamiseks on 24 sealiha väärtusahelas tegutsevat ettevõtet ja organisatsiooni pöördunud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase poole ühispöördumisega. Sektor nõuab seakasvatuses valitseva olukorra käsitlemist erakorralisena ning ootab valitsuselt kiireid samme turu stabiliseerimiseks.

Laande sõnul on eriti haavatavas seisus ettevõtted, kes tegelevad vaid seakasvatusega, omamata oma toodete väärindamiseks vajalikku lihakäitlemisvõimekust. «Üldiselt Eesti seakasvatust vaadates näeme, et ainult sigu kasvatavad ettevõtted on täna siiski hädas. Seal on nii mõnelgi tõsised mõtted kas sellega ikka jätkata,» tõdes ta. Kui kodumaine tootmine peaks kokku varisema, ei jää tööstustel muud üle kui minna üle imporditud toorainele, mis ei ole ühegi osapoole eesmärk.