Eesti seakasvatajad hoiatavad kodumaise tootmise hääbumise eest

Eesti sealihatootjad on esitanud üleskutse riigile, kuna sektor on pärast sigade Aafrika katku ja jätkuvat hinnasurvet sügavas kriisis. 24 ettevõtet ja organisatsiooni rõhutavad, et kodumaine seakasvatus on strateegiline toidujulgeoleku küsimus, mis vajab riiklikku tähelepanu.

24 ettevõtet ja organisatsiooni on esitanud üleskutse, milles kirjeldatakse Eesti sealihatootmise olukorda kriitilisena. Sektori esindajad hoiatavad, et ilma sekkumiseta võib kodumaine toodang kahaneda tasemele, kus see ei suuda enam tagada riigi toidujulgeolekut ega ole majanduslikult konkurentsivõimeline.

Tootmismahtude kriitiline langus

Meelis Laande, kes töötab Atria Eesti tegevdirektorina, selgitas, et kodumaine seakasvatus on jõudnud teelahkmele. Pärast sigade Aafrika katku puhangut on sealiha hind olnud kõikuv, mis on koos muude teguritega vähendanud tootjate mastaabiefekti. Laande rõhutas, et seakasvatus ei ole vaid põllumajanduslik tegevus, vaid osa laiemast toidu- ja biomajanduse ökosüsteemist.

«Oleme Eesti seakasvatuses jõudnud ristteele. Seakasvatus ei ole eraldiseisev tootmisharu, vaid oluline osa Eesti toidu- ja biomajanduse ökosüsteemist, mis mõjutab meie toidujulgeolekut, majanduslikku konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja maapiirkondade elujõulisust,» sõnas Laande. Tema hinnangul peab riik tagama tootmise säilimise osana reaalsest toidujulgeolekuplaanist.

Toidujulgeoleku haavatavus

Maag Agro algtootmise ja loomade varumise direktor Priit Dreimann juhib tähelepanu asjaolule, et sealiha on Eesti toidujulgeoleku üks alustalasid. Tema sõnul näitas möödunud aasta, kui kiiresti võib see haavatav süsteem kokku kukkuda. «Suurema üleriigilise kriisi korral oleks juba praegune isevarustatus kriitilisel tasemel ning pikemaajaline varustuskindlus sõltuks sealiha väärtusahela kui ökosüsteemi püsima jäämisest,» lisas Dreimann.

Probleem ei piirdu vaid Eestiga. Juba 2024. aasta veebruaris tõstatasid viis liikmesriiki Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus seakasvatuse hinnakriisi küsimuse ning pakkusid välja erakorralise abi kaalumise. Kuna Euroopa Liidu tasandil ei ole siiani erakorralisi toetusmeetmeid rakendatud, peavad Eesti ettevõtted vajalikuks siseriiklike ajutiste toetusmeetmete hindamist.

Pöördumisele on lisaks teistele alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Scandagra Eesti, Tartu Mill ning Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.