Eesti seadused jäävad küberpettuste tõrjumises maha

Prokuratuur ja Riigikogu õiguskomisjoni esimees märgivad, et kehtivad seadused ei ole piisavad kiiresti kasvavate küberpettuste vastu võitlemisel. Prokuratuuri sõnul on vaja uusi lahendusi, mis võimaldaksid kohtus mitme kannatanu ühisesitust.

Eesti õigussüsteemi juhid tõid välja tõsise probleemi: praegused seadused ei ole suutnud järgi jääda digitaalse pettuse kasvavas laines. Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja Prokuratuuri esindajad nentisid, et vaadeldud normatiiv-alus vajab olulisi muudatusi, et tagada efektiivne kaitse kodanike ja ettevõtete vastu digitaalses ruumis toimuvate kuritegude suhtes.

Prokuratuuri analüüsi järgi on üheks kriitiliseks puuduseks võimalus esitada kohtusse mitme kannatanu nõuded ühiselt. See oleks võimaldanud tõhusamalt käidelda juhtumeid, kus suurt hulka inimesi tehtakse pettuse ohvriteks. Praegused seadused ei sisalda piisavat mekanismi selliste kollektiivkaitsete läbiviimiseks, mis teeks kohtumenetlused tõhusamaks ja vähem kulukateks.

Küberpettuste arvuliselt kasv seisab otse vastuolus seadusandlusega, mis jääb muutustest maha. Eksperdid nõuavad seadusemuudatusi, mis võimaldaksid paremini reageerida digitaalaja kuritegevusele ja kaitseksid paremini Eesti elanikkonda ning äriühinguid.