Eesti seab 2030. aastaks eesmärgi toidujäätmete mahu vähendamiseks

Möödunud aastal tekkis Eestis 139 000 tonni toidujäätmeid, millest suur osa pärineb kodumajapidamistest. Kliimaministeerium on kehtestanud uued sihid toiduraiskamise kärpimiseks, kuid ettevõtjad hoiatavad lisanduva bürokraatia eest.

Eestis tekkis möödunud aastal kokku 139 000 tonni toidujäätmeid, millest suurima osa moodustasid kodumajapidamiste visatud toiduained. Statistika järgi läks kodudest prügikasti toitu 117 miljoni euro väärtuses, mis on vaatamata viie aasta tagusele ajale võrreldes paranenud näitajale endiselt suur kogus.

Uued sihid toidusektorile

Kliimaministeerium on võtnud eesmärgiks vähendada toiduraiskamist järgmisel neljal aastal märgatavalt. Ministeeriumi osakonnajuhataja Kristel Kibin tõdes, et ehkki olukord on paranenud, on endiselt üle 50 000 tonni toidujäätmeid sellised, mida oleks võimalik vältida.

Aastaks 2030 peab toidusektor vähendama jäätmete hulka, seades sihi raiskamise vähendamiseks kaubanduses, toitlustuses ja tööstuses. Kibin selgitas, et eesmärgini jõudmiseks on tarvis kärpida toidujäätmete üldmahtu veel umbes 5000 tonni võrra.

Ettevõtjad kardavad bürokraatiat

Riiklik plaan näeb ette kohustuslikku toidujäätmete arvestust ja konkreetseid vähendamiskavasid ettevõtetele. Siiski kohtab see plaan ka vastuseisu, eriti suurte jaekettide poolt, kes juba praegu oma jäätmeid monitoorivad.

Coopi kommunikatsioonijuht Siiri Liiva rõhutas, et jaekettidel on toiduraiskamisest juba praegu väga hea ülevaade. Tema sõnul ei ole täiendava bürokraatia kehtestamine ettevõtetele mõistlik samm, kuna paljud on juba iseseisvalt tõhusad süsteemid loonud.