Eesti sai Euroopa Liidu kaitseinvesteeringute fondist 351,6 miljonit eurot

Eesti on vastu võtnud esimese makse Euroopa Liidu uuest rahastamisvahendist, mis aitab riigil kiirendada kaitsetööstuse arendamist ja relvastuse ühishankeid. Kokku on Eestile ette nähtud 2,3 miljardi euro suurune toetuste ja laenude pakett.

Eesti riigieelarvesse on laekunud 351,6 miljonit eurot, mis moodustab esimese osa Euroopa Liidu uuest julgeolekumeetmete rahastamisvahendist. See makse on 15% kogu Eestile eraldatud 2,3 miljardi eurosest summast, mis on mõeldud pikaajaliste kaitseinvesteeringute finantseerimiseks.

Kaitsevõime tugevdamine ühishangetega

Rahastamisvahendi eesmärk on toetada Euroopa Liidu liikmesriike kaitsetööstuse võimekuse kasvatamisel ja kaitsevalmiduse suurendamisel 2030. aastaks. Vahenditest finantseeritakse peamiselt Euroopa Liidus toodetud laskemoona, õhukaitse- ja maapealsete lahingusüsteemide ning juhitavate rakettide ühishankeid. Ühtekokku plaanib Euroopa Komisjon „Kaitsevalmidus 2030” kava raames suunata Euroopa kaitsesektori arendamisse üle 800 miljardi euro.

Andrius Kubilius, kes on Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik, märkis, et kõnealune makse on suunatud Eesti kaitsevõime ja vastupanuvõime kiirele tugevdamisele. Tema sõnul keskendub mehhanism just idapiiri lähedal asuvate riikide kiiremale varustamisele, võimaldades teha tõhusamaid ühishankeid ja tugevdada tööstusbaasi.

Soodsad laenutingimused

Kõnealune rahastus ei ole ühekordne kingitus, vaid osa laiemast finantsmehhanismist, mida rahastatakse Euroopa Liidu laenudega finantsturgudel. See tagab liikmesriikidele pikaajalised laenud konkurentsivõimelise intressimääraga, mis tuleneb Euroopa Liidu kõrgest krediidireitingust. Hilisemad maksed Eestile sõltuvad juba kokkulepitud vahe- ja lõppeesmärkide täitmisest. Saadud vahendid kuuluvad riikide poolt aja jooksul tagasi maksmisele.