Eesti riik pani Omniva 52 miljoni euroga müüki

Eesti riik alustas riigifirma Eesti Post, mis tegutseb Omniva kaubamärgi all, 100-protsendilise osaluse erastamist. Ettevõtte müügihind algab 52 miljonist eurost ning pakkumiste esitamise tähtaeg on 27. november.

Eesti riik alustas reedel ametlikult Omniva kaubamärki kandva Eesti Posti aktsiate müügiprotsessi, pannes enampakkumisele ettevõtte kogu 100-protsendilise osaluse. 52 miljoni eurose alghinnaga müüdava ettevõtte erastamisotsuse langetas valitsus tänavu aprillis.

Lepingud jäävad kehtima

Riigi kava kohaselt peavad kõik olemasolevad kokkulepped uue omaniku käe all kehtima jääma. Omniva juhatuse esimees Martti Kullama kinnitas, et kuna ettevõte müüakse tervikuna, jätkuvad kõik kehtivad kohustused nii klientide, koostööpartnerite kui ka töötajatega.

Ettevõtte äritegevusest moodustab valdav osa ehk 95 protsenti tulukas logistikateenus, kuid ülejäänud 5 protsenti hõlmab universaalset postiteenust. See kohustus tähendab kirjade, ajalehtede ja ajakirjade kättetoimetamist viiel päeval nädalas ning postmarkide väljaandmist. Praegu on see teenus kahjumlik, tekitades igal aastal ligi kahe miljoni euro suuruse miinuse, kuid on seadusega kindlustatud.

Tuleviku teenustasu muutub

Regionaalminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) selgitas, et universaalse postiteenuse kohustus kehtib ka uuele omanikule. „Kui 2029. aastal universaalse postiteenuse leping lõpeb, korraldab konkurentsiamet uue konkursi. Kui leidub teine pakkuja, liigub kohustus temale, kuid kui mitte, peab Omniva seda teenust jätkama,“ märkis minister.

Alates 2027. aastast muutub teenuse hinnakujunduse loogika. Regionaalministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa täpsustas, et edaspidi hakkab hind sõltuma reaalsetest kulukomponentidest nagu tööjõud, energia ja kütus. Konkurentsiamet hakkab jälgima, et kujunev hind oleks tarbijatele põhjendatud.

Kirjastajate mure kulu pärast

Ajalehtede väljaandjad väljendavad muret võimaliku hinnatõusu pärast, kuna kättetoimetamiskulu on nende jaoks niigi märkimisväärne. „Põhjaranniku“ peatoimetaja Erik Gamzeev rõhutas, et kui transpordikulu peaks hüppeliselt kasvama, sunnib see väljaandeid tegema muudatusi, näiteks vähendama ilmumissagedust või mahtu.

Küsimusele riigi edasise panustamise kohta vastas minister Terras, et võimalikke subsideerimismudeleid alles arutatakse. „Kuna kirjade maht on lühikese ajaga langenud 75 protsenti, kuid perioodika on inimestele jätkuvalt vajalik, otsime praegu lahendusi, kuidas tagada ajalehtede kättetoimetamine mõistliku hinnaga,“ lisas ta.