Eesti riik otsib võimalusi marjakasvatuseks mahajäetud turbaaladel

Regionaal- ja põllumajandusministeerium algatas 375 000 euro suuruse uuringu, et selgitada välja turbaalade sobivus marjakasvatuseks. Analüüsiga soovitakse parandada toidujulgeolekut ning hinnata taolise maakasutuse mõju kliimale.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on algatanud 375 000 euro suuruse riigihanke, et analüüsida Eestis asuvate turbaalade sobivust marjakultuuride kasvatamiseks. Uuringu eesmärk on välja selgitada, kas nii mahajäetud kui ka aktiivses kasutuses olevad turbamaad pakuvad majanduslikku ja keskkonnaalast potentsiaali marjatootmiseks.

Põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Sandra Aasmäe selgitas, et initsiatiiv sündis vajadusest leida ammendatud turbaaladele alternatiivseid kasutusviise. Samas on kriitilise tähtsusega hinnata, milline oleks sellise maakasutuse keskkonna- ja kliimamõju, sealhulgas süsinikuheide.

Uuringu taust ja eesmärgid

Praeguse seisuga katab kohalik marja- ja puuviljatoodang vaid kümnendiku Eesti siseturu vajadustest. Ministeeriumi prognooside kohaselt võib kodumaise marjakasvatuse laiendamine aidata parandada riigi toidujulgeolekut ning luua täiendavaid töökohti maapiirkondadesse.

Uuringu läbiviija peab määratlema konkreetsed kriteeriumid ja sobivaimad piirkonnad marjakasvatuse arendamiseks, võttes arvesse nii ökoloogilisi kui ka majanduslikke tegureid. Teema tõstatus 2024. aastal riigikogu maaelukomisjonis kliimakindla majanduse seaduse eelnõu menetlemise käigus.

Eestis on kasutusel ligikaudu 21 500 hektarit turbatootmisalasid, lisaks seisab jõude 9800 hektarit mahajäetud alasid. Suuremad turbaalade kontsentratsioonid asuvad Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Ida-Virumaal.

Hanke kogumaksumusest 372 000 eurot on ette nähtud uuringutööks ning 3000 eurot tulemuste avalikkusele tutvustamiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2. mai 2028.