Eesti riik jagas ettevõtetele ja asutustele üle 470 miljoni euro toetusi

Mullu ulatus Eestis väljamakstud riigiabi kogumaht 472,6 miljoni euroni, millest suurimad osad suunati kultuuriasutuste toetamiseks ja piirkondlikesse investeeringutesse. Lisaks kultuurile jagati märkimisväärseid summasid taastuvenergia projektidele ning põllumajandussektori kahjude hüvitamiseks.

Eesti ettevõtjad ja erinevad asutused said möödunud aastal riigilt kokku 472,6 miljonit eurot toetust. Kõige suurema summa, 11 miljonit eurot, sai kultuuri arendamiseks rahvusooper Estonia. Järgnesid Ida-Virumaa investeeringute agentuur 10 miljoni euroga ning Eesti Kunstimuuseum, millele eraldati 9,9 miljonit eurot kultuuripärandi hoidmiseks ja arendamiseks.

Kultuurivaldkonda toetati riiklikult veel mitmes punktis: Rakvere linnavalitsus sai toetuseks 9,3 miljonit eurot, Vanemuise teater 9,2 miljonit eurot ning Eesti Rahva Muuseum 8,6 miljonit eurot. Eesti Kontsert ja Eesti Meremuuseum said vastavalt 5,7 ja 5 miljonit eurot.

Energia ja regionaalareng

Energiatootmise edendamine oli üks peamisi toetuste sihtkohti. Enefit Wind sai taastuvenergia tootmiseks 8,5 miljonit eurot ning Utilitas Tallinna Elektrijaam ja Aidu Infra said mõlemad 7,9 miljoni euro suuruse toetuse. Regionaalarengu investeeringuteks mõeldud abi sai Loodusspaahotell OÜ, mis ehitas Peipsi järve lähedusse uue spaahotelli; neile eraldati 7 miljonit eurot.

Muude märkimisväärsete toetuste hulka kuulusid Imavere Energia 4-miljoniline toetus taastuvenergiale, Corle OÜ 3,6-miljoniline panus lairibavõrkude arendamiseks ning Tehvandi spordikeskuse 3,6-miljoniline investeering sporditaristusse.

Põllumajandus ja kriisiabi

Eraldi kategooriasse jäi põllumajanduslik riigiabi, mida riikliku registri andmetel tavapärase riigiabina ei arvestata, kuid mis ulatus märkimisväärsete summadeni seoses loomataudide levikuga. Suurima hüvitise sai Maag Agrole kuuluv Ekseko farm, millele maksti 6,3 miljonit eurot. Atria Farmid sai 1,5 miljonit ja Saimre Seakasvatus OÜ 900 000 eurot.

Lisaks maksti välja 4,1 miljonit eurot kriisiabi, mis oli mõeldud ettevõtjate toetamiseks seoses Ukraina sõja mõjudega. Selle raames said toetust näiteks Rõngu Mahl ja Estover Piimatööstus. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) jagas omakorda 1,4 miljonit eurot energiakindluse investeeringuteks, millest suurim, 400 000 eurot, läks Ardor OÜ-le, ning 2,6 miljonit eurot järgmise meetme raames, kus suurim toetusesaaja oli 500 000 euroga Ebavere Graanul.