Eesti riigivõlg tõusis 26,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist

Eesti riigivõlg ulatus tänavu teises kvartalis 11,26 miljardi euroni, mis moodustab 26,1 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist. Vaatamata kasvusfäärile säilitas Eesti Euroopa Liidu madalaima võlakoormuse positsiooni.

Eurostati värskete andmete kohaselt kasvas Eesti riigivõlg 2026. aasta teises kvartalis 26,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes võlakoormus 1,1 protsendipunkti võrra, ulatudes juuni lõpu seisuga 11,26 miljardi euroni.

Aastases võrdluses on tõus olnud märgatavam, kuna mullu samal perioodil oli riigivõlg 23,1 protsenti SKP-st. See tähendab, et kaheteistkümne kuuga on võlakoormus kerkinud kolme protsendipunkti võrra.

Võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega

Hoolimata laenukoormuse kasvust püsib Eesti Euroopa Liidus jätkuvalt kõige madalama võlutasemega riikide hulgas. Meie järel on tabelis Taani 27,1 protsendiga, Luksemburg 28,2 protsendiga ning Bulgaaria 28,7 protsendiga.

Seevastu Euroopa Liidu keskmine näitaja ulatus teises kvartalis 82,9 protsendini, kasvades kvartaliga 0,4 protsendipunkti. Euroala riikides oli vastav suhtarv veelgi kõrgem, küündides 88,8 protsendini.

Kõige kõrgem riigivõlg on endiselt Kreekas, kus see ulatub 140,8 protsendini SKP-st. Järgnevad Itaalia 139,9, Prantsusmaa 119,1, Belgia 110,2 ja Hispaania 101,4 protsendiga.

Eesti 1,1-protsendipunktine kvartaalne tõus oli üks Euroopa Liidu suuremaid. Aastatagusega võrreldes on aga kõige kiiremini võlakoormust kasvatanud Poola, kus näitaja kerkis 6,7 protsendipunkti, Leedu 4,9 protsendipunkti ja Belgia 3,8 protsendipunkti võrra.