Eesti riigisektori võlakoorem kasvas aastaga ligi viiendiku võrra

Eesti riigisektori konsolideeritud võlg ulatus 2026. aasta teise kvartali lõpus 11,2 miljardi euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 18,9 protsenti. Võla suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP)-sse tõusis 23 protsendilt 26 protsendini.

Eesti Panga värsketest andmetest selgub, et riigi rahalised kohustused on viimase aasta jooksul märgatavalt suurenenud. 2026. aasta teise kvartali lõpuks ulatus riigisektori konsolideeritud võlg 11,2 miljardi euroni, mis tähendab aastases võrdluses 18,9-protsendilist tõusu. Suurenenud võlakoormuse tõttu on ka riigi võlg SKP suhtes kerkinud 23 protsendilt 26 protsendile.

Võla kasvu põhjused

Võrreldes tänavuse aasta esimese kvartaliga suurenes riigisektori võlg teises kvartalis 7 protsenti. Eesti Panga selgitusel oli üheks peamiseks teguriks ühe miljardi euro väärtuses riigivõlakirjade emiteerimine, millega riik kaasas täiendavat kapitali.

Suurem osa Eesti riigi võlgnevustest on seotud välismaiste krediidiasutustega. Juuni lõpu seisuga oli välislaenude maht 9,04 miljardit eurot, mis moodustab tervelt 79 protsenti kogu riigisektori võlast. Kodumaistele krediidiasutustele oli riik samal ajal võlgu 1,75 miljardit eurot ehk 13 protsenti võlakohustustest. Teises kvartalis kaasas riik teistelt majandussektoritelt kokku 312 miljonit eurot puhasfinantseerimist, kusjuures peamine rahastus tuli välismaalt.

Vähenenud finantsvarad

Lisaks kohustuste kasvule on vähenenud riigisektori netofinantsvarad, mis kujutavad endast finantsvarade ja kohustuste vahet. Juuni lõpu seisuga olid netofinantsvarad 524,8 miljonit eurot, samas kui aasta varem oli see näitaja 1,26 miljardit eurot. Aastaga on see näitaja kahanenud ligi 733 miljoni euro võrra ehk 58 protsenti.

Selle tulemusel on riigisektori netofinantsvarade suhe SKP-sse langenud viimase nelja kvartali jooksul 3,1 protsendilt 1,2 protsendile. Samal ajal kui keskvalitsus on olnud netolaenaja, on kohalikud omavalitsused toiminud netofinantseerijatena.