Eesti riigipea kohtus Vilniuses Leedu riigipeaga: julgeolekuohtudele tuleb vastata enesekindlalt

Eesti riigipea kohtus Vilniuses Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et arutada regionaalset julgeolekut, kaitsekoostööd ja Ukraina toetamist. Riigipead rõhutasid vajadust suurendada kaitsevalmidust ning hoida liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega.

Eesti riigipea külastas Vilniust, kus ta arutas Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga piirkonna julgeolekuolukorda, NATO kaitseplaanide arendamist ning strateegilisi taristuprojekte. Kohtumisel keskenduti eelkõige vajadusele reageerida enesekindlalt hübriidohtudele, sealhulgas hiljutisele süütamiskatsele Leedu Starlinki seadmete laohoones.

Kaitsekoostöö ja Ukraina toetamine

Eesti riigipea rõhutas kohtumisel, et Eesti ja Leedu jagavad ühtset ohuhinnangut ning peavad jätkama NATO kaitseplaanide praktilist harjutamist. Ta tõi esile, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma kaitsevõimekuse eest, mis omakorda tugevdab kogu allianssi. Riigipead peavad vajalikuks tihedamat kaitsealast koostööd lisaks Balti riikidele ka Põhjamaade, Poola ja Saksamaaga.

Ukraina küsimuses leidsid riigipead, et toetust tuleb jätkuvalt suurendada ning survet Venemaale tugevdada. „Peame suurendama toetust Ukrainale ja survet Venemaale, liikuma kiiresti edasi järgmise sanktsioonipaketiga ning vähendama Venemaa nafta- ja gaasituludest saadavat sõjaraha,“ sõnas Eesti riigipea. Ta lisas, et Venemaa peab vastutama agressioonikuriteo eest eritribunali kaudu ning Euroopa Liit peaks saavutama kokkuleppe rangemas viisapoliitikas, mis hoiaks agressioonisõjas osalevad Venemaa kodanikud Schengeni alalt eemal.

Taristu ja kahepoolsed suhted

Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projekti edendamist, mida mõlemad presidendid peavad kriitiliseks ühenduseks Euroopaga ja oluliseks teguriks sõjalises liikuvuses. Eesti riigipea sõnul on eesmärgiks tagada projektile jätkuv Euroopa Liidu rahastus koostöös Läti ja Poolaga.

Riigipead tõdesid, et riikidevaheline koostöö annab praktilisi tulemusi, nagu piiriülesed digiretseptid ja paranev energiajulgeolek, mis saavutati elektrisüsteemi lahtiühendamisega Venemaast. Eesti kinnitas toetust Leedu eesistumisele Euroopa Liidu Nõukogus 2027. aasta esimesel poolel. Eesti, Läti ja Leedu presidendid kohtuvad uuesti 1. detsembril Tallinnas.