Eesti riigiettevõtete juhid ei pea oma majandushuve samaväärselt deklareerima

Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini arupärimisele, et riigiettevõtete juhtidele ei laiene samad huvide deklareerimise nõuded mis avaliku võimu kandjatele. Ministri sõnul reguleerib nende tegevust äriseadustik ning rangemad nõuded võiksid vähendada huvi juhtivatele kohtadele kandideerimise vastu.

Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgin (Keskerakond) arupärimisele vastates, et riigi osalusega ettevõtete juhid ei pea oma majandushuve deklareerima samadel alustel kui ministrid või parlamendisaadikud. Ligi rõhutas, et riigiettevõtete juhid ei ole käsitatavad avaliku võimu kandjatena.

Erinev õiguslik staatus

Ministri selgituse kohaselt on poliitikutel ja ametnikel võrreldes ärijuhtidega teistsugune õiguslik staatus ning tegutsemise eesmärk. Ministrid ja Riigikogu liikmed peavad igas olukorras lähtuma avalikust huvist, samas kui riigiettevõtete juhtide töö on suunatud ettevõtte edukale majandamisele.

"Riigiettevõtete juhatuse liikmed ei ole avaliku võimu kandjad ega halda riigieelarve vahendeid samamoodi nagu riigiametnikud," märkis Ligi vastuses. Ta lisas, et selliste juhtide tegevust reguleerib peamiselt äriseadustik, mis sisaldab juba eraldi nõudeid lojaalsusele ja huvide konflikti vältimisele.

Värbamise mõju

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võib kohustuslik majandushuvide deklareerimine raskendada sobivate kandidaatide leidmist riigiettevõtete nõukogudesse. Ministeerium on seisukohal, et selline nõue ei aita otseselt kaasa korruptsiooniriskide maandamisele, kuid võib potentsiaalseid eksperte eemale peletada.

Hetkel kontrollitakse huvide konflikte riigiettevõtetes läbi nõukogude ja audiitorite järelevalve, samuti kehtivad ettevõttesisesed kontrollisüsteemid. Lisaks hindab nõukogude liikmekandidaate nimetamiskomitee. Seadusandluse muutmine huvide deklareerimise küsimuses kuulub Ligi hinnangul Justiits- ja digiministeeriumi haldusalasse.