Eesti riigieelarves peitus 1,75 miljardit eurot, miks on ülevaade nii keeruline?

Eesti riigieelarves jäi kulutamata ligikaudu 1,75 miljardit eurot, kuid riigi rahanduslikust seisust on äärmiselt keeruline selget ülevaadet saada. Riigikontroll nimetas olukorda tabavalt peitusemänguks. Kuigi osale kasutamata rahast leidub loogilisi selgitusi, on läbipaistvuse puudumine tõsine probleem.

Eesti riigirahanduses on peidus märkimisväärne summa: Postimehe majandustoimetus teatas 6. juunil, et riigieelarves jäi kulutamata ligikaudu 1,75 miljardit eurot. See on tekitanud küsimuse, miks on Eesti rahandusliku olukorra kohta nii keeruline terviklikku pilti saada.

Osale kasutamata jäänud rahast leidub mõistlikke selgitusi, projektid võivad venida, vahendid jäävad reservi või lükatakse investeeringud teise eelarveaastasse. Kuid see ei vabanda seda, et Eesti riigieelarve läbipaistvus jätab soovida. Kodanikul, aga ka asjatundjal, on äärmiselt keeruline mõista, mida riik oma rahaga tegelikult teeb.

Riigikontroll on sama murega välja tulnud ja kirjeldanud olukorda tabava võrdlusega: tegemist on peitusemänguga rahva rahaga. See on terav, kuid õiglane hinnang. Demokraatlikus riigis peab olema võimalik selgelt ja arusaadavalt jälgida, kuhu maksumaksja raha läheb ning miks osa sellest kasutamata jääb.

Probleem ei seisne ainult konkreetses 1,75 miljardi euro suuruses kasutamata jäänud summas, see on sümptom sügavamast läbipaistvuse puudumisest riigieelarve esitamisel ja aruandluses. Kui isegi eksperdid peavad rahanduslikku ülevaadet saamiseks kulutama ebamõistlikult palju aega ja ressursse, on midagi valesti.

Riik peaks tegema kõik selleks, et eelarve täitmine ja kasutamata vahendite põhjused oleksid selgelt ja avalikult kättesaadavad. Läbipaistvus ei ole luksus, see on demokraatia alustala ja usalduse eeltingimus riigivõimu vastu.