Eesti riigieelarve prioriteedid jätavad saarte elanikud hätta

Ott Kaldma analüüsib 2026. aasta riigieelarve koostamist, kritiseerides riigi raha jaotamist. Ta toob välja kriitilise probleemi, kus puudulik kiirabivõimekus saartel sunnib riiki jätkuvalt toetuma Soome abile.

Eesti 2026. aasta riigieelarve koostamine on alanud ja sellega koos on kerkinud terav küsimus sellest, kuhu riigi raha tegelikult suunatakse. Kuigi eelarve maht ulatub 19 miljardi euroni, näib, et ressursside jaotamisel on prioriteedid paigast ära, nendib kolumnist Ott Kaldma.

Kaldma sõnul varjutavad sisulisi arutelusid küllap ka bürokraatlikud skandaalid, nagu hiljutine kaitseväe raamatupidamist puudutav vahejuhtum, kuid tegelik probleem on sügavam. Ta juhib tähelepanu, et vaatamata suurele eelarvele kiratseb jätkuvalt peaaegu iga valdkond, kuhu raha eraldatakse.

Kõige teravamalt tõstatab autor küsimuse elupäästvast võimekusest. Kui Eesti kodanikul tekib saarel infarkt, on reaalne oht, et riiklik võimekus kiireks abiks on olemas vaid paberil või sõltub naaberriikide, sealhulgas Soome, abist. On lubamatu, et 21. sajandi Eestis sõltub inimese elu sellest, kas naaberriik saab kopteri appi saata või mitte. Riigieelarve peaks Kaldma hinnangul peegeldama riigi tegelikke vajadusi, mitte vaid abstraktseid numbreid, mis teenuste kvaliteeti ei paranda.