Eesti riigieelarve maksulaekumised sõltuvad tööjõumaksudest, aktsiisid on languses

Augustis vähenes alkoholiaktsiisi laekumine, jätkates 2025. aasta lõpus toimunud varumise mõjusid. Samal ajal kasvas ettevõtete maksuvõlg, kuid üldine maksukultuur püsib stabiilne.

Eesti riigi maksulaekumistes on augustis märgata vastuolulisi suundumusi, kus tööjõumaksude stabiilsus toetab eelarvet, kuid kütuse- ja alkoholiaktsiiside laekumised on langustrendis.

Alkoholiaktsiisi koguti augustis veidi üle 18 miljoni euro, mis on enam kui 700 000 euro võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Languse üheks peamiseks põhjuseks on 2025. aasta lõpus aset leidnud ulatuslik kange alkoholi ja õlle varumine enne aktsiisitõusu, mis mõjutab turule lubatavaid koguseid siiani. Statistika näitab, et kanget alkoholi lubati augustis tarbimisse 18 protsenti vähem ja õlut 2,5 protsenti vähem kui aasta varem.

Maksuvõlgade kasv ja sektoritevaheline jaotus

1. septembri 2026 seisuga ulatus riigi kogueelarvet puudutav maksuvõlg 351 miljoni euroni, millest ajatatud on 44,8 miljonit eurot. Augusti jooksul suurenes maksuvõlg tervikuna 2,9 miljoni euro võrra. See tõus tulenes eelkõige juriidiliste isikute kohustustest, mille maksuvõlg kasvas 3,4 miljoni euro võrra, samas kui füüsiliste isikute maksuvõlg vähenes 500 000 euro võrra.

Maksuvõlgade kasv on olnud märgatavaim käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas. Geograafiliselt ja majanduslikult koondub põhiosa maksuvõlast endiselt kolme sektorisse: hulgi- ja jaekaubandus, ehitus ning töötlev tööstus. Need valdkonnad moodustavad kokku 58,2 protsenti kogu riigi maksuvõlast.

Maksudistsipliin püsib heal tasemel

Vaatamata võlgade suurenemisele on Eesti üldine maksudistsipliin püsinud heal tasemel. Ligi 88 protsenti kõikidest augustikuu tähtajaga nõuetest tasuti õigeaegselt, mis näitab võrreldes juuliga isegi teatavat paranemist. Küll aga on tähtaegselt laekuvate maksude osakaal veidi väiksem kui 2025. aasta augustis.

Maksuvõlglaste arv vähenes augusti lõpuks 58 900 inimeseni, mis on 3400 võrra vähem kui kuu varem. See langus tuleneb peamiselt füüsiliste isikute võlgnevuste vähenemisest, eriti mootorsõidukimaksu ja maamaksu osas, kus inimesed on oma kohustusi aktiivselt tasunud.