Eesti riigieelarve maksulaekumine langes juunis 1,4 miljardi euroni

Maksu- ja tolliameti andmetel laekus juunis riigieelarvesse 22 miljonit eurot vähem makse kui aasta varem. Langust vedasid eelkõige füüsilise isiku tulumaks ja käibemaks, samal ajal kui maksuvõlglaste arv kasvas järsult.

Maksu- ja tolliameti värskete andmete kohaselt ulatus Eesti riigieelarve maksulaekumine juunis 1,4 miljardi euroni. See on 22 miljoni euro võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal. Languse peamisteks põhjusteks olid tulumaksu ja käibemaksu oodatust väiksemad summad.

Käibemaksu tasuti riigikassasse 390,3 miljonit eurot, mis jääb aastatagusele tulemusele 4,8 miljoni euroga alla. Võrdlusbaasi mõjutas 2024. aasta juunikuu, mil enne maksumäärade tõusu oli laekumine erakordselt kõrge. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine langes 247 miljoni euroni, vähenedes aastaga 30 miljonit eurot. Seda mõjutas aasta alguses jõustunud muudatus maksuvaba tulu süsteemis.

Positiivsema poole pealt kasvas sotsiaalmaksu laekumine 24 miljoni euro võrra, ulatudes 5,4-protsendilise palgafondi kasvu toel märkimisväärse summani. Juriidilise isiku tulumaksu laekus 102 miljonit eurot, mida on 0,3 miljonit eurot enam kui mullu, peegeldades ettevõtete ja avaliku sektori aktiivsemat dividendide väljamaksmist.

Aktsiiside puhul oli pilt kirju. Kütuseaktsiisi laekus 47,5 miljonit eurot, jäädes mullusele alla 0,3 miljoniga. Tubakaaktsiisi laekumine oli 23,6 miljonit eurot, vähenedes 2,9 miljonit eurot, kuna sigarettide tarbimine on märgatavalt kahanenud. Alkoholiaktsiisi laekumine seevastu tõusis 22,5 miljoni euroni, olles 0,3 miljonit eurot suurem kui 2024. aastal.

Maksuvõlgade küsimuses näitab statistika 1. juuli 2026 seisuga kokku 351,3 miljonit eurot, millest 46,1 miljonit on ajatatud. Võlgnevuste summa kasvas juuni jooksul 5,4 miljonit eurot. Maksuvõlglaste arv kasvas hüppeliselt, küündides kuu lõpuks 78 700 inimese või ettevõtteni, mis on 24 300 võrra rohkem kui maikuu lõpus.