Eesti riigiasutused piiravad septembrist.ru-lõpuliste meilide otsevastuvõttu

Alates septembrist suunavad paljud Eesti riigiasutused Venemaa serveritest lähtuvad e-kirjad esmalt täiendavasse turvakontrolli, et maandada küberrünnete riski.

Alates septembrist jõuavad Venemaa serverite kaudu saadetud e-kirjad Eesti riigiasutustesse oluliselt aeglasemalt, kuna süsteemid hakkavad neid automaatselt täiendavale kontrollile suunama. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on tegemist täiendava küberkaitsemeetmega, et kaitsta riigi infosüsteeme võimalike rünnete eest.

Muudatus puudutab eelkõige neid elanikke, kes kasutavad suhtluseks endiselt.ru-lõpulisi e-posti aadresse. Mõned asutused, sealhulgas kohtud, on juba asunud menetlusosalisi teavitama, et ametlikuks suhtluseks tuleks valida turvalisemad teenusepakkujad, vältimaks kirjade viibimist karantiinis.

Liisa Pakosta rõhutas vajadust kaitsemeetmeid tugevdada, viidates küberohu kasvule. «Alates 2022. aastast on küberründed Eesti vastu eksponentsiaalselt kasvanud. Täiesti selgelt on väga suur hulk nendest küberrünnetest seotud Venemaaga. Paraku me näeme, et me peame tugevdama oma kaitset ja me teeme seda väga mitmes osas ja kohas,» selgitas minister.

Automaatne filtreerimine ei too ametnikele kaasa täiendavat bürokraatiat. «Täiendavat bürokraatiat tegelikult ei teki, see ümbersuunamine on automaatne. Ehk siis selleks ei pea ametiasutus mitte mingit tööd tegema,» lisas minister. Samas ei rakendu ühtne reeglistik kõigile asutustele ühetaoliselt, kuna turvameetmed sõltuvad konkreetse asutuse kehtestatud reeglitest ja sellest, kas nad on juba liitunud riigi keskse küberkilbiga.