Eesti raudteekaubavedude maht kukkus Euroopa Liidu üheks suurimaks

Eurostati värsked andmed näitavad, et 2025. aastal vähenes raudteetranspordiga veetud kaupade maht Eestis 17,3 protsenti, mis on suuruselt kolmas langus terves Euroopa Liidus.

Eesti raudteetranspordi sektoris toimus 2025. aastal märkimisväärne langus, kui veetud kaupade maht vähenes võrreldes varasema aastaga 17,3 protsenti. Eurostati statistika kohaselt oli see langus tempos, mis viis Eesti Euroopa Liidu riikide arvestuses kolmandale kohale kõige kiirema kukkujana.

Suurem langusprotsent registreeriti möödunud aastal vaid kahes liikmesriigis.

Üle-euroopaline trend on languses

Üldiselt on Euroopa Liidu raudteekaubavedude turg olnud viimastel aastatel keerulises seisus. 2025. aastal vähenesid raudteeveod terves ühenduses 1,8 protsenti, ulatudes 368,2 miljardi tonnkilomeetrini, võrreldes 375,1 miljardi tonnkilomeetriga aasta varem. See märgib juba neljandat järjestikust aastat, mil transpordimahud Euroopa raudteedel on kahanenud.

Kuigi paljudes riikides liigub turg langustrendis, esines ka erandeid. Kokku registreeriti vähenemine 16 liikmesriigis, kuid kaheksas riigis suudeti mahtusid hoopis kasvatada. Kõige jõulisemat kasvu näitas Kreeka, kus raudteekaubavedude maht suurenes 9,3 protsenti. Järgnesid Portugal 8,4-protsendilise ja Prantsusmaa 6,6-protsendilise kasvuga.

Kesk-Euroopa hoiab turuliidri positsiooni

Vaatamata üldisele ebastabiilsusele püsib Saksamaa Euroopa Liidu suurima raudteekaubavedude turuna, kattes 33,5 protsenti kogu Euroopa Liidu mahust ehk 123,5 miljardit tonnkilomeetrit. Teisel kohal on Poola, kes andis 14,7 protsenti kogumahust, ning kolmandal kohal Prantsusmaa 9,3 protsendiga.

Kui vaadata transpordimahtu elaniku kohta, siis on esikohal Luksemburg, kus raudteega veeti 10,7 tonni kaupa inimese kohta. Järgnevad Austria 10,5 tonniga ning Leedu 8,5 tonniga.