Eesti rahastas kiskja kahjude hüvitisi ligi 400 000 euroga

Keskkonnaamet maksis 2025. aastal välja ligi 400 000 eurot suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahjude hüvitiseks. Hundi ja pruunkaru põhjustatud kahjud olid möödunud aastal võrreldes varasemaga langustrendis, vaatamata Eesti suurkiskjate populatsioonide heale seisundile.

Keskkonnaamet avalikustas 2025. aasta ülevaate suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahju hüvitamisest, mis näitab keskkonnaarvestuse korraldamise olulisust looduse ja inimmajanduse tasakaalu säilitamisel. Aasta jooksul jaotati hüvitiseks kokku ligi 400 000 eurot, millega toetati loomakahjude ennetamiseks rakendatud efektiivseid ennetusmeetmeid.

Hundid ja pruunkaru on Eestis mitmed aastad keskkonna ja maataloussektori jaoks sagedasid kahjutekkijaid olnud, kuid möödunud aastal oli nende tekitatud kahju võrreldes paari varasemaga märgatavalt väiksem. See langustrendinäitaja on positiivne märk, mis viitab ennetusmeetmete efektiivsusele ja kohasusele. Keskkonnaamet jätkab suurkiskjate populatsioonide seisundi jälgimist, et leida tasakaal loomade kaitse ja inimese majanduslike huvide vahel.

Hüljed ja kotkad tekitavad samuti kahje, kuid nende paneel kogumahus on väiksem kui suurkiskjatel. Keskkonnaamet märkis, et Eesti suurkiskjate asurkonnad on väga hea seisundiga, mis näitab, et looduskaitse meetmeid rakendatakse õigesti. Rahalist toetust kasutatakse ennetustöö ja kahjude minimeerimise lahenduste arendamiseks, mis võimaldab kaitsta nii looma- kui ka inimpopulatsioone.