Eesti Puuetega Inimeste Koda seisab silmitsi 10-protsendilise eelarvekärpega

Sotsiaalministeerium vähendab järgmisel aastal Eesti Puuetega Inimeste Koja riiklikku toetust 150 000 euro võrra. Samal ajal ootab riik organisatsioonidelt töömahu suurenemist, mis on tekitanud huvigruppides tõsise mure oma tegevuse jätkusuutlikkuse pärast.

Eesti Puuetega Inimeste Koja riiklik rahastus väheneb tuleval aastal 10 protsenti, mis tähendab organisatsiooni eelarves 150 000 euro suurust kaotust. Viimased neli aastat püsis toetussumma muutumatuna, kuid nüüdne kärbe leiab aset ajal, mil riik ootab patsiendiorganisatsioonidelt ja puuetega inimeste esindajatelt sisulisemat panust ja aktiivsemat osalust.

Rahastus ei kata tegelikke vajadusi

Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk selgitas, et organisatsiooni tegelik vajadus on 1,8 miljonit eurot, mitte praegune 1,5 miljonit eurot. «Täna nimetasime summa 1,8 miljonit ja see ei ole ahnus, vaid statistikaameti andmete ja tänase 1,5-miljonilise toetuse kõrvutamine,» märkis Krais-Leosk. Ta lisas, et praeguse kava kohaselt langeb toetus tulevast aastast 1,35 miljonile eurole, mis muudab huvikaitse tegevuse keeruliseks.

Sotsiaalministeerium on sunnitud partnerorganisatsioonide rahastust kärpima riigieelarve üldiste säästumeetmete tõttu. Ministeeriumi sõnul on vajadus kulude kokkuhoiuks olnud teada juba 2024. aastast ning seni kaetud puudujäägid pole enam jätkusuutlikud. Ministeeriumi asekantsler Nele Labi osutas võimalusele taotleda lisavahendeid Euroopa Liidu fondidest, lubades samas, et kui riigil tekib võimalus rahastust suurendada, siis seda ka tehakse.

Mõju ulatub kümnete organisatsioonideni

Kärpeotsus puudutab laiemat võrgustikku, kuhu kuulub üle 50 väiksema liidu ja ühingu, kes tegelevad krooniliste haiguste ja erivajadustega inimeste muredega. «Peame vaatama, mida me nüüd tegemata jätame. Poliitikutel on lihtsam öelda: tehke vähem. Kuid meie vastus on, et inimeste probleemid sellest ei vähene, vastupidi, need süvenevad,» kommenteeris Krais-Leosk olukorda.

Oma muret jagas ka MTÜ Onkoloogika tegevjuht Kristel Leif, kelle sõnul vajavad patsiendiorganisatsioonid vähistrateegia kõrval eraldiseisvat strateegilist partnerlust koos kindla rahastusega. Leifi hinnangul oleks vajalik täiendav 300 000 kuni 500 000 euro suurune aastatoetus, et vastata riigi ootustele ja luua toimiv tugisüsteem.