Eesti putukariigi muutused: kiviparkett loob linnades uusi elupaiku

Eestis on viimaste aastakümnete elustiili muutused ja maakasutuse ümberkujunemine toonud kaasa putukaliikide arvukuse ja leviku muutumise. Samal ajal kui traditsiooniliste maaelupaikade hääbumine on vähendanud paljude liikide esindatust, on linnade kiviparkett ja pügatud muruplatsid loonud uusi nišše kohanenud liikidele.

Eestis on elustiili muutused ja maakasutuse teisendused viimaste aastakümnetega putukariigi põhjalikult ümber kujundanud. Tartu Ülikooli entomoloog Mati Martin toob esile, et paljud ajaloolised elupaigad on kadunud, kuid tehiskooslused pakuvad kohanenud liikidele uusi võimalusi. Teadlase sõnul on vähenemine silmaga nähtav ning ei vaja eraldi statistikasse süvenemist, viidates autoklaaside puhtusele kui argisele näitajale putukate arvukuse langusest.

Traditsioonide hääbumine

Traditsiooniline maamajandus hoidis maastikud mitmekesisena, pakkudes elupaiku lugematutele lülijalgsetele. Vabalt liikuvad kariloomad ja looduslik heinategu tagasid putukatele vajalikud tingimused nii metsa- kui ka teeservades. Tänapäeval on selline maastikuhaldus paljuski hääbunud, millega on kaasnenud paljude liikide kadumine. Näiteks eelmise sajandi keskpaigas Eestis tavapärased veiste nahakiined on siinsetest kooslustest pea täielikult välja surnud.

Uus ökosüsteem linnas

Linnakeskkond ja modernne haljastus loovad aga täiesti uusi nišše. Kiviparkett ja hoolikalt pügatud muru on loonud soodsa pinnase mullamurelastele. Need sipelgad eelistavad just kiviparketi alla ja võililledega rikastatud muruplatsidele oma pesi rajada, moodustades tihedalt asustatud asurkondi. Praeguse seisuga arvatakse Eestis elavat 15 000 kuni 20 000 putukaliiki.

Suvine herilaste rünnak

Aiaomanikele valmistavad hilissuvel sageli muret herilased, kes üritavad toitu leida. Martini sõnul on herilaste aktiivsus tingitud peretöö häirumisest, mil uued emased on pesast lahkunud ja tööherilastel puudub selge funktsioon. Nad muutuvad toidulaual tülikaks, kuid teadlane nendib, et tõhusat kaitset nende vastu pole, inimesel tuleb olukorraga leppida. Valguspüünised võivad aidata, kuid need meelitavad ligi ka teisi putukaid, sealhulgas ööliblikaid, vähendades nende arvukust.