Eesti psühhiaater: töö eelistamine elule viib kiiresti läbipõlemiseni

Psühhiaater Ove Liis Mahhov hoiatab, et töö muutumine peamiseks fookuseks on varajane ohumärk läbipõlemisest. Teleprodutsent Elisa Avik kirjeldab, kuidas kõrge saavutusvajadus viis ta 2020. aastal alanud töökoormuse juures tõsiste terviseprobleemideni.

Psühhiaater Ove Liis Mahhov hoiatab, et esimene samm läbipõlemise suunas on sageli teiste eluvaldkondade teadlik või alateadlik ohverdamine töö nimel. See protsess ei pruugi toimuda äkiliselt, vaid hiilib hiilivalt, mil töö hakkab ülejäänud elu arvelt liiga suurt rolli mängima. Mahhovi sõnul vajab inimene lisaks professionaalsele tegevusele ka und, liikumist ja sotsiaalseid suhteid, kuid paljudel juhtudel tõrjutakse need tegevused tagaplaanile.

Töökoormuse märkamatud ohud

2020. aastal telesaadete tootmist alustanud Elisa Avik on kogenud seda mustrit omal nahal. Ta võttis toona enda kanda suures mahus kohustusi, alates võtete korraldamisest ja montaažist kuni lepingute ning rahastuse otsimiseni. Avik kirjeldab, et toona ei tajunud ta töökoormust probleemina, kuna tal on kõrge töövõime ning puudus väline sund tiimi laiendada.

Probleemid hakkasid ilmnema 2021. aastal, kui unehäired muutusid kontrollimatuks ja ta ei saanud öösiti magada. 2023. aastaks oli olukord halvenenud veelgi ning uuringud näitasid kilpnäärme ülereguleerimist, mis oli selge märk organismi kurnatusest. Vaatamata füüsilistele hoiatussignaalidele jätkas ta töötamist.

Taastumine nõuab eneseanalüüsi

Mahhov rõhutab, et muutusi oma seisundis on inimesel endal sageli raske märgata. Üheks indikaatoriks on suhtumise muutumine töösse, kui varem rõõmu pakkunud tegevused tekitavad nüüd vastumeelsust või kui tööpäevad venivad pikaks, kuid töö tulemuslikkus langeb. Ta soovitab regulaarselt hinnata, kas igapäevased tegevused toetavad inimese tegelikke väärtusi ja eesmärke.

Avik on viimastel aastatel püüdnud oma varasemaid töömustreid lahti mõtestada. Tema sõnul ei piisa vaid päevakava muutmisest, vaid analüüsida tuleb sügavamalt vajadust pidevalt saavutada. Ta kirjeldab taastumist kui aeglast protsessi, mis nõuab mõttemustrite ümberkujundamist ja oma keha vajaduste tähelepanelikku kuulamist.