Eesti presidendi välispoliitiline roll vajab uut definitsiooni

President ei ole enam lihtsalt riigi visiitkaart, vaid peab aktiivselt kasvatama Eesti diplomaatilist kapitali. Uus riigipea peaks keskenduma pikaajaliste suhete tugevdamisele, mitte üksnes tutvustustööle.

President ei ole Eestis ammu enam pelgalt esindusfiguur, kes riiki välismaal tutvustab. Karoliina Ainge hinnangul on 1990ndate stiilis suhtumine, kus eesmärk oli end maailmale näidata, tänapäevase Eesti jaoks aegunud ambitsioon. Selle asemel vajab Eesti riigipead, kes suudab kasutada aastakümnetega kogutud diplomaatilist kapitali.

Eesti diplomaatiline mõju ei sõltu geograafilisest suurusest. Riikidel on sageli nappide ressursside juures vaja saavutada suuri eesmärke, olgu nendeks ÜRO hääletused või keerulised läbirääkimised suurriikidega. Eesti on suutnud end tõestada tegijana, kellega arvestatakse. Meil on tugev välisteenistus ja ligipääs otsustajatele, mis võimaldab hoida teemasid üleval ka pärast ametnike või valitsuste vahetumist.

Mõju kui kestev väärtus

Hea näide diplomaatilisest mõjust pärineb aastatest 2020-2021, mil Eesti kuulus ÜRO Julgeolekunõukogusse. Toona algatatud küberjulgeoleku teema ei jäänud vaid üheks visiidiks või kohtumiseks. Eesti lõi pretsedendi, mille toel on teised riigid seda teemat edasi kandnud, sageli unustades, et algataja oli just Eesti. See ongi diplomaatia tuum: idee peab elama kauem kui selle esitaja.

Eesti poliitikas on olnud eredaid näiteid liidritest, kes suutsid oma rollist kaugemale vaadata. Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilves on ajalukku jäänud kui juhid, kes kasutasid oma ametiaega strateegiliselt. Ka Kaja Kallas on peaministrina näidanud, kuidas hoida ja kasvatada riigi rahvusvahelist profiili. Nende tegevus näitab, et indiviidil on riigi välispoliitilises kaalus kandev roll.

Uue presidendi valimisel ei tohiks küsimus olla vaid selles, kas kandidaat esindab riiki väärikalt. Olulisem on vaadata tulevikku: millise diplomaatilise pagasi ta viie aasta pärast oma järeltulijale jätab. Kas Eesti suhted on tugevamad? Kas meil on rohkem liitlasi, kellele rasketel hetkedel helistada? See on küsimus, mida peaks esitama iga 2026. aastal ametisse pürgija.