Eesti presidendi roll vajab reformi: Jüri Raidla kolm ettepanekut

Advokaat Jüri Raidla teeb ettepaneku ajakohastada Eesti põhiseadust ja presidendi valimise korda, et vähendada ühiskonna võõrandumist ning tugevdada riigi usaldusväärsust. Tema plaan näeb ette ühe seitsmeaastase ametiaja, kodanike algatusõiguse presidendikandidaatide esitamisel ja valimiste koondamise valimiskokku.

Advokaat Jüri Raidla leiab, et Eesti Vabariigi 33. taastamisaastapäeva eel on põhiseaduslik tasakaal kaldu valitsuse ja ametnikkonna poole. See tekitab ühiskonnas võõrandumist, mida praegune presidendi valimise kord pigem süvendab kui leevendab. Raidla hinnangul on vajalik põhiseaduse moderniseerimine, et riiklikud institutsioonid vastaksid paremini 2026. aasta ootustele ja oleksid suutelised kaitsta õigusriiklust.

Kolm sammu reformini

Raidla käib välja kolm konkreetset muudatust, tuginedes Riigireformi Sihtasutuse 2018. aasta kontseptsioonile. Esiteks peaks Vabariigi Presidendi ametiaeg olema ühekordne ja kestma seitse aastat. See suurendaks riigipea sõltumatust, kuna puuduks vajadus mõelda tagasivalimise võimalustele. Sarnast ideed on avalikus meediaruumis toetanud ka endine president Kersti Kaljulaid ja ametisolev president Alar Karis.

Teiseks soovib Raidla anda 25 000 hääleõiguslikule kodanikule õiguse esitada presidendikandidaate. See samm võiks tugevdada riigipea mandaati ja siduda teda vahetumalt rahvaga, vähendades samas kuvandit «presidendi tegemisest» erakondade peakorterites. Kolmanda muudatusena näeb ta ette presidendi valimise koondamist ainult valimiskogusse, mis koosneks nii riigikogu liikmetest kui ka kohalike omavalitsuste esindajatest.

Põhiseaduse valvuri roll

Raidla sõnul on riigikogu ja valimiskogu vahel jagatud valimisprotsess kaotanud oma läbipaistvuse. Ta toonitab, et presidendi roll on toimida tasakaalustava jõuna, mitte olla parteipoliitiline mängukann. Tulevane president peab olema põhiseaduse valvur, kellel on sügavad teadmised riigiõigusest ja võimekus kaitsta ühiskonna huve, kui need satuvad vastuollu ametkonna omadega.

Sellega seoses meenutas ta ka varasemat Kaljulaidi hinnangut riigikogu tööle: «Tagaistmel on kindlasti mugav, aga kes seal istub, kaotab õiguse ühiskonna asjades kaasa rääkida, ükskõik kui hästi see õigus ka põhiseaduses kirjas on.»

Kuigi presidendi otsevalimisi on varem arutatud, peab Raidla neid praeguses õigusruumis vähem otstarbekaks. Ta rõhutab, et presidendi institutsiooni on vaja hoida ja tugevdada, sest ühiskond vajab riigipead, kes suudaks ühendada erinevaid ühiskonnagruppe, mitte neid omavahel lõhestada.