Eesti põllumehed katsetavad kliimamuutuste ja väetisehindade survel uute kultuuridega

Eesti põllumajandussektoris on toimumas muutus, kus teraviljakasvatajad lisavad külvikorda uusi kultuure, et kohaneda muutliku kliima ja sisendkuludega. Statistika näitab nisu ja odra kõrval kasvavat huvi tritikale ja teiste vastupidavamate sortide vastu.

Eesti teraviljakasvatus, mille maht ulatub tänavu 333 000 hektarini, on läbimas kohanemisperioodi. Põllumajandustootjad eelistavad üha sagedamini katsetada harjumuspärasest erinevate kultuuridega, et reageerida heitlikele ilmaoludele ja väetisehindade kõikumisele.

Traditsioonilised ja uued suunad

Statistikaameti ja PRIA andmetel on nisupõllud jätkuvalt suurima osakaaluga, hõlmates 177 000 hektarit. Järgnevad oder 81 900, kaer 47 200 ja rukis 10 100 hektariga. Tuntud kultuuride kõrvale on aga tõusnud tritikale, mida kasvatatakse üle Eesti juba 8000 hektaril. Maaelu teadmuskeskuse (METK) taimekasvatuse konsultant Mart Toomsalu selgitab, et tritikale ühendab rukki vastupidavuse ja nisu toiteväärtuse. «Tegu on rukki ja nisu ristamisel saadud kultuuriga, millele rukis annab suurema leplikkuse vähetoitaineterikka mullaga ning nisu annab omalt poolt suurema toiteväärtuse,» kirjeldab Toomsalu.

Lisaks on tõusutrendis kanepiseemnete kasvatamine, mille puhul on paljudel juhtudel kokkuostja korraldada tooraine koristamine ja käitlemine. Samuti kasvatatakse üha enam maisi tera eesmärgil, kuna turule on jõudnud lühema kasvueaga sordid, mis valmivad ka Eesti suveoludes. Eesti Maaülikooli säästva taimekasvatuse professor Evelin Loit-Harro märgib, et mahedamad talved on loonud võimaluse kasvatada Kesk-Euroopas aretatud sorte, mis varem poleks Eesti tingimustes sobinud.

Kogemused Võrumaal

Janek Eerik, kes juhib Võrumaal asuvat Põlgaste talu, on võtnud kasutusele durumnisu, et maandada põuaga seotud riske. Durum pärineb lõunapoolsetest piirkondadest ja talub kuivust paremini kui traditsioonilised sordid. Samuti on talu mitmekesistanud oma sortimenti tritikalega.

«Kuna talirukis on omahinnalt juba aastaid nigel olnud, saigi toodud mängu tritikale, et taliviljasid oleks mitmeid,» selgitas Eerik. Ta lisas, et durumnisu kasvatamine on pakkunud väärt õppetunde, kuna vastav oskusteave on Eestis veel piiratud. Ekspertide hinnangul on põlduba ja kaer samuti kultuurid, mille potentsiaal toidutootmises on alles avanemas, pakkudes alternatiive nii söödaviljale kui ka väetisi nõudvamatele taimedele.