Eesti põllumehed jäävad EL-i väetiskriisi abist väiksema osaga

Lähis-Ida kriisi tõttu on lämmastikväetiste hinnad tõusnud 2024. aasta keskmisest 70 protsenti. Euroopa Liit plaanib eraldada põllumeestele kriisireservist 540 miljonit eurot, kuid Eesti leiab, et jaotusvalem ei arvesta siinsete tootjate tegelikke kulusid, riik saaks vaid 3,1 miljonit eurot. Hääletus toimub 17. juulil.

Eesti põllumehed on sattunud EL-i liikmesriikide seas ebavõrdsesse olukorda: Lähis-Ida kriisi ajal rakendatav kriisiabi jaotusvalem annab Eestile vaid 3,1 miljonit eurot 540 miljonist eurost, mida Euroopa Komisjon kavatseb põllumajandustootjate toetamiseks välja jagada.

Hinnad tõusid kiiremini kui sissetulekud

Lämmastikväetiste hinnad olid sel aastal maikuus umbes 70 protsenti kõrgemad kui 2024. aasta keskmine. Fosforväetiste hinnad ületasid keskmist 22 protsenti.

Põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Kaie Laaneväli-Vinokurov ütles, et mõju on tuntav üle kogu Euroopa. «Me näeme selle mõju avaldumist üle Euroopa, see muudab põllumajandustootjate otsuseid. Näiteks Hispaanias ja Prantsusmaal on juba vähendatud väetisenõudlike kultuuride pindalasid. Hispaanias on mõnes kohas juba suurendatud näiteks päevalillede, mis on oluliselt madalama väetise vajadusega, pindu ligi 40 protsenti teatud piirkondades,» lausus Laaneväli-Vinokurov.

Hispaanias väheneb sel aastal hinnanguliselt maisitootmine 30-35 protsenti, Rumeenias on teraviljapindasid kärpima hakatud. Eestis pannakse samuti väetist vähem, mis mõjutab saagikust ja kvaliteeti. On tulnud ka esimesi teateid põllumeestelt, kes jätavad maa kesasse, sest sisendikulud on liiga kõrged ja turu hind ei kata neid. «Lihtsalt arvutused ei tule kokku, kui sisendikulud on nii kallid,» sõnas Laaneväli-Vinokurov.

Eesti vastuväide jaotusmehhanismile

Euroopa Komisjoni skeem põhineb otsetoetuste ülemmääradel: mida suuremad otsetoetused riik saab, seda rohkem kriisiabi jaotusvalem annab. Eesti saaks selle alusel 3,1 miljonit eurot, millele riik võib juurde panna kuni 200 protsenti lisatoetust.

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre selgitas, miks see valem Eestile ebaõiglane on: «Eestis on ühed madalamad otsetoetused Euroopa Liidus ja otsetoetuste tase täna ei peegelda seda, millised on olnud lisakulud väetiste hinnatõusust ja kütuse hinnatõusust.»

Lisaks on Eestil EL-i madalamaid loomkoormuseid, mida suurem on loomkoormus, seda lihtsam on mineraalväetist sõnnikuga asendada. Eesti sõltub väetise impordist rohkem kui enamik teisi liikmesriike, mis tähendab, et hinnatõus lööb siinset tootjat kõvemini.

Prantsusmaa 500 miljonit, Eesti nullist alustamas

Osad liikmesriigid on vahepeal oma põllumeestele juba riigieelarvest appi tulnud. Prantsusmaa katab tootjate energiakulusid, Hispaania on eraldanud riigieelarvest oma tootjatele lausa 500 miljonit eurot väetisekulude katteks.

Laaneväli-Vinokurov märkis, et kriisi alguses leevendati riigiabi reegleid just selleks, et liikmesriigid saaksid oma tootjaid toetada nii energia- kui väetisekulude katmisel. «See mõnes mõttes juba tekitab meie ühisturul ebavõrdse konkurentsisituatsiooni, sest osad riigid, kellel on riigieelarves sellist võimekust, oma tootjad toetavad, samal ajal teised ei toeta.»

Eestis pole veel arutatud, kas ja kui palju riik oma osa kolmele miljonile juurde paneks. Maidre sõnul tehakse see otsus pärast seda, kui kriisiabi eelnõu on vastu võetud.

Hääletus toimub 17. juulil 2026. Kui Eesti ettepanekuid arvestama ei hakata, jääb riik hääletusel erapooletuks. «See hääletus toimub siiski järgmisel nädalal ära, kuna kogu selle teemaga on kiire. Ja see on erakorraline abi, mida just tahetakse anda võimalikult kiiresti,» ütles Maidre.