Eesti põllumajandustootjate EL-i toetused kahanevad inflatsiooniga arvestades

Eesti läbirääkimised järgmise EL-i eelarveperioodi vahendite jaotamise üle on käimas, kuid juba on selge, et põllumajandustootjad saavad inflatsiooniga arvestades järgmisel perioodil vähem eurofondi raha kui praegu. Ministeeriumi esialgne taotlus 1,2 miljardit eurot tuleb juuniks märkimisväärselt kärpida.

Eestis on käimas arutelud selle üle, kuidas jaotada eurofondi vahendeid aastal 2028 algaval uuel eelarveperioodil. Kuigi lõplikke otsuseid pole veel tehtud, näitavad senised arvutused, et põllumajandustootjad peavad inflatsiooniga arvestades leppima reaalväärtuses väiksema toetusega kui praeguses eelarveperioodis.

Taotlused ületasid eelarve kahekordse summaga

Ministeeriumid esitasid rahandusministrile oma esialgsed taotlused, kuid kõigi asutuste plaanid ületasid jagatava summa enam kui kahekordselt. Seetõttu peavad ministeeriumid oma plaane kärpima ja saatma rahandusministeeriumile uued variandid 19. juuniks.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel ütles ERR-ile, et nad taotlesid põllumajandustootjatele eurofondide ühisest „kotist" 1,2 miljardit eurot. Nüüd on plaanis taotletavat summat vähendada 200-400 miljoni euro võrra. Asekantsleri sõnul tähendab see, et selles valdkonnas tuleb teha kompromisse.

«Toetusemeetmete mahust lähtudes saab kindlasti mängida kaasfinantseerimise protsentidega, sest investeeringuid tehakse riikliku raha toel. Toidutootmises on see korraldatud nii, et riik annab osa ja erasektor panustab osa, ehk see ei ole peaaegu kunagi sajaprotsendiline riiklik toetus. Küsimus võibki olla selles, kas erasektor maksab koguinvesteeringutest 30%, 40% või 50%. Nende protsentide suurendamise kaudu on teatud kokkuhoid võimalik,» selgitas Pärtel.

Tegelik toetus on 1,6 miljardit eurot aluspõhjana

Tegelikult võivad põllumajandustootjad peaaegu kindlalt arvestada 1,6 miljardi euroga. Selle summa pakkus Euroopa Komisjon just Eesti põllumajandustootjatele, märkis Pärtel. Küsimus on nüüd selles, kui palju sellele summale lisandub.

Praegusel eelarveperioodil eraldati Eesti põllumajandustootjatele EL-i vahenditest 2,3 miljardit eurot. Kui valitsus kinnitab regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kärpetud taotluse, võivad põllumajandustootjad järgmisel eelarveperioodil kokku arvestada 2,4-2,6 miljardi euroga, see tähendab nominaalset kasvu 5-10% võrra. Kuid kuna võrdlus käib ligikaudu seitsme aasta taguste näitajatega, on inflatsiooniga arvestades reaaltoetus märkimisväärselt väiksem.

Eksperdid nõuavad ootamist

Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira hoiatas ennatlike järelduste eest. «Tegelikkus on see, et nende tulevaste eelarvevahendite osas tuleb väga hoolikalt läbi mõelda, millistele poliitikasuundadele neid kulutada, et põllumajandus oleks tulevikus tugevam, mitte ei muutuks nõrgemaks,» ütles Viira.

Riigikogu maaelu komisjoni liige, sotsialdemokraat Anti Allas tõi välja murettekitava trendi: Eestis läheb võrreldes teiste Euroopa riikidega palju väiksem osa rahast suurlinnadest välja. «Teistes Euroopa riikides suunatakse maapiirkondadesse inimese kohta kaks kuni üheksa korda rohkem vahendeid. Mujal üritatakse sellega just keerulisemaid piirkondi järele aidata, et raha läheks rohkem maaellu ja väikelinnadesse, mitte ei suurendaks niigi kasvavat ebavõrdsust,» ütles Allas.

EKRE maaelu komisjoni liige Arvo Aller oli tuleviku suhtes pessimistlik: «Mulle tundub, et kõigile on antud ülesanne kärpida, selle asemel et süveneda ja uurida, kas see on võimalik ja kuidas täpselt.»