Eesti politseinikud saavad õiguse teha ohuolukorras invasiivseid meditsiinilisi protseduure

Valitsus valmistab ette korrakaitseseaduse muudatusi, mis võimaldavad politseinikel kiiremini osutada elupäästvat abi enne kiirabi saabumist. Samuti lihtsustub narkojoobe tuvastamise protsess, mida saavad politseinikud edaspidi ka ise kiirtestidega kontrollida.

Uus eelnõu muudab korrakaitseseadust Eestis, võimaldades politseinikel edaspidi kiiremini ja efektiivsemalt osutada elupäästvat abi. Muudatused selgitavad politseiametnike volitusi meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel olukordades, kus kiirabi ei ole veel sündmuskohale jõudnud ja inimese elu on ohus.

Selgemad volitused elupäästmiseks

Praegune seadusandlus ei defineeri täpselt, milliseid meditsiinilisi samme tohivad politseinikud ohuolukorras astuda. Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm selgitas, et paljudel ametnikel on juba olemas vajalik väljaõpe, kuid õiguslik ebaselgus takistab nende oskuste täit kasutamist.

«Politseinikud soovivad ja oskavad elu päästa, kuid näiteks veenikanüüli paigaldamine on praegu piiratud, kuigi ametnikul võib olla selleks eriväljaõpe,» märkis Kumm. Näitena toodi Lihula tulistamisjuhtum, kus ohtliku keskkonna tõttu ei pääsenud kiirabi koheselt kannatanuni. Sarnane vajadus tegutseda tekib sageli ka rasketes liiklusõnnetustes, kus patrull jõuab sündmuskohale enne meditsiinibrigaadi.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ain Peil rõhutas, et muudatuse eesmärk on eemaldada ametnike kõhklused otsustamisel. Peil selgitas, et kui politseinik töötab samal ajal ka kiirabis, võib ta ühes vormis protseduure teha, kuid politseivormis tekib küsimus, kas see on lubatud. Seaduse täpsustamine peaks sellise ebakindluse kõrvaldama.

Arstide ettepanekud ja muudatused joobekontrollis

Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts toetab muudatust, kuid on teinud ettepaneku täpsustada lubatud toimingute loetelu. Seltsi juhatuse liige Tanel Lepik rõhutas, et kuna tegemist on invasiivsete sekkumistega, peab olema selge piir, mida tohib teha. Lepiku sõnul tuleks lubatud toimingute nimekiri koostada tihedas koostöös erakorralise meditsiini spetsialistidega, et vältida valesti sooritatud protseduuridest tulenevaid tüsistusi.

Eelnõu toob kaasa ka muudatusi narkojoobe tuvastamises. Edaspidi ei ole narkootikumide tarvitamise kahtluse korral vaja inimest tingimata haigla erakorralise meditsiini osakonda saata, sest politseinikud saavad hakata iseseisvalt tegema kiirteste. Samuti lihtsustub protseduur haiglates: joobeseisundi tuvastamiseks ei pea enam kohal olema arst, vaid seda võib teha ka muu meditsiinitöötaja, näiteks õde.